Samuti võib olla nii, et veebipõhisel suhtlemisel muudetakse end teiste silmis paremaks, töödeldakse pilte ilusamaks või kasutatakse üldse võõraste omi ning kui peaks tulema kokkusaamine, on pettumus suur. Emotsionaalsel tasandil tasakaalutud inimesed võivadki nii veebikeskkonnast usaldusisiku leida, kuid keegi ei saa garanteerida, et usaldus ka tegelikult olemas on. Sel juhul on väga lihtne emotsionaalse inimesega manipuleerida ning teda enese kasuks ära kasutada. Kui manipuleeritava närvid sellele vastu ei pea ning ta abi ei otsi, võibki olukord nii kaugele minna, et ollakse ummikseisus ning ainukese lahendusena tundub olevat enesetapp. Väga suur oht neile, kes langevad manipulatsiooni ohvriks, on leida valeinfot enda kohta internetis. Võõrastel on raske kontrollida, mis on õige või mis vale, seega on lihtne ka uskuma jääda. Kuid sellisel juhul on võimalus süütu inimese elu rikkuda.
ja neid ei võeta kui võrdseid. Selline käitumine võib siiski inimese psüühikale väga negatiivselt mõjuda ja inimene võib tunda end väärtusetuna, väga ebakindlalt ja otsustusvõimetuna. Sellised inimesed ei pruugi julgeda oma arvamust välja öelda ka siis kui neil on oma arvamus ja eriti juhul kui see erineb manipuleerija omast. Nad ei vaidlegi vastu ja vaid alluvad. Selline käitumine kindlasti nõrgestab inimese (manipuleeritava) isiksust. Negatiivne mõjutamine inimeste puhul on võimalik siis, kui inimesed: • ei julge välja näidata, et nad saavad aru, mida nendega tehakse ja tahetakse edaspidi teha; • on harjunud (on maast-madalast harjutatud) olema manipuleerimise objektid, ning manipuleeriksid meelsasti ka teiste inimestega; • on nii "puuga löödud”, et usuvad pimesi, mida räägitakse ja kirjutatakse, st võtavad igasuguseid tekste tõe pähe;
Hovland: kuidas mõjutada massikommunikatsiooni abil inimeste käitumist (kas ja mil määral mõjutavad allika ja sõnumi erinevad omadused vastuvõtjate hoiakuid, võttes ka arvesse selliseid vastuvõtja omadusi nagu nt haridustase)? 3 esimesed uuringud, kus hakati arvesse võtma isiksuse iseärasusi v indiviidi sotsiaaldemograafilisi tunnuseid ning hakati eemalduma auditooriumi kui manipuleeritava massi käsitlusest. 1. Sõnum vähemharitud inimeste puhul on edukam vaid ühepoolsete argumentide esitamine, rohkem haritute puhul tuleb esitada rohkem tasakaalustatud infot, st kahepoolseid argumente. Pikaajaliselt on kasulikum esitada kahepoolseid argumente, eriti vastupropaganda võimaluse puhul. kui esitatakse kahepoolset infot, siis neile, kellel pole selle kohta eelnevat teadmist või huvi, jääb meelde esimesena esitatud argument, kuid neile, keda teema huvitab ja kes
Alkoholijoove subjektipoolsena oli määratletud õhtu lõpul konstanteeritava joobeastme läbi. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuteks muutujateks on eksperimentaatori poolt mõjutatav muutuja. Muutuja, mille reaktsiooni vaadeldakse, nimetatakse sõltuvaks muutujaks.Lihtsaimal juhul hoiab eksperimentaator kõik teised faktorid(muutujad)peale manipuleeritava, konstantsetena. Selles 1 testis oli sõltuvaks muutujaks kondoomi kasutamine esimese eksperimendi korral, ülejäänud testide korral oli sõltuvaks muutujaks kavatsus olla kaitsmata vahekorras 7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontrollgruppi (kontr.tingimust)? Kontrollgruppi menetletakse sarnaselt eksperimentaalsele grupile.Erinevus on vaid selles,et kontrollgrupp ei saa eksperimentaalset
Ametlikult kuulutas Peeter end oma vanaisa reformide vastaseks, ent tegelikult laveeriti tema ajal läänelikkuse ja traditsioonide vahel. Anna Ivanovna (1730-1740) Elas aastatel 1693-1740. Pärast Peeter II surma 1730. a. valis Ülemsalanõukogu 43-aastase Anna Venemaa keisrinnaks, sundides enne alla kirjutama keisrivõimu piiravatele tingimustele. Ülemsalanõukogu eesmärk oli luua konstitutsiooniline monarhia, kuid enne kavatses ta vormida Kuramaa hertsoginnast manipuleeritava isiku, kes oleks tänulik ainuüksi trooni ja rikkuste eest. Anna Ivanovna taganes siiski võimule asudes lubadustest, saates Ülemsalanõukogu laiali ning hakkas valitsema despoodina. Tegelikud valitsusasjad jätsid Annat ükskõikseks, enamiku ajast veetis ta Moskvas, põhihuvideks jaht ja lõbustused. Anna valitsusajal teostas tegelikku võimu 1731. aastal moodustatud 3-liikmeline ministrite kabinet. Ehkki Anna Ivanovna asetses ise Moskvas,
otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising line) võimaldab tähistada paralleelseid alamvoogusid 8. - protsessi käigus manipuleeritava (menetletava) objekti seisund, mille see tegevuse teostuse tulemusena saab Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel · protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) · protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt)
10) Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad? Sotsiaalsete uuringute uued paradigmad ei ole nii piiratud kui varasemad rangelt biheivioristlik metodoloogia (õpetus teadusliku uurimuse meetodeist) ja rõhutab iseloomulike joontena aruannete analüüsi ning osalusuuringuid. See võtab ka väga erineva seisukoha oma uurimisobjekti suhtes: KÄSITLETAKSE NII: ,,Osaleja" psühholoogilistest uurimustest osa võtvad inimesed. ,,Katseisikud" vähem manipuleeritava käitumisega inimesed 11) Stanfordi vangide/vangivalvurite katse http://www.youtube.com/watch? v=rmwSC5fS40w&feature=related 12) Mina-kontseptsioon ja selle kujunemine, selleks vajalikud tingimused. Mina- konseptsioon ehk mina-käsitus inimese idee või ettekujutus endast, mis sisaldab nii hinnangulist kui ka kirjeldavat mõõdet. Kujunemine mina- konseptsioon kujuneb indiviidi sotsiaalsete suhete ja teiste inimeste reaktsioonide üle muretsemise tulemusel.
Vanuse järgi arvata, mis on planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete kaasasündinud, on eksitav. loomine I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku teaduslikud mõisted): Keelemärkidega luuakse asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi hierarhilised keelesisesed välist maailma (kaasa arvatud manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse keelt!) kirjeldavad kategooriad. Kategooriate alus on alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav abstraktsete individuaalselt vajalike ja kollektiivselt asi. piisavate tunnuste hulk. Olemuselt teadvuse-teadvuslik I. 3. Situatsioonid (alates ~7-8 elukuust)* Objekti maailmapilt. Meelelised asjad- meelelised märgid identiteedi määrab tunnuste komplekt, ka muster ja
vibratsiooni tekiades. * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi vahel, teadmised meelelisest maailmast: asjad ei saa üksteisest läbi minna ja ei liigu nähtamatult ühest kohast teise; "arvutamine". Vanuse järgi arvata, mis on kaasasündinud, on eksitav. I. 2. Asjad (alates ~4-5 elukuust) 5 kuused imikud haaravad seda, mis tundub tervikliku asjana, s.t. pindade koguna mida tajutakse eraldi manipuleeritava ühikuna- eelkõige kuju ja suuruse alusel; õpivad tõmbama nööri, mille küljes on liigutatav asi. I. 3. Situatsioonid (alates ~7-8 elukuust) * Objekti identiteedi määrab tunnuste komplekt, ka muster ja värv olulised; kadunud asjade otsimine, seejärel kujuneb (kuni 12 k.v.) A-not-B katse sooritus, see osutab asjade-vaheliste funktsionaalsete suhete töötlusele. Laps otsib peidetud asja siiski esimesest kohas nähtud kohast isegi kui asi tõstetakse tema nähes teise
annaabi.ee 
