mõttes. Siinjuures on oluline ära mainida, et Augustinuse isa suri üsna pea pärast poja Kartaagosse kolimist. Ajal, mil Augustinus õppis Kartaagos, puutus ta üsnagi lähedalt kokku Cicero kirjutistega. Teos nimega "Hortensius"? andis Augustinusele tõuke filosoofia õppimiseks. Filosoofia jäi ka tema suurimaks armastuseks kuni ajani, mil ta pöördus ristiusku. Armastus filosoofia vastu ajendas teda ühinema manilaste liikumisega (sektiga), mis oli religioosne kultus vastuolus kristluse vaadetega. Kuid üsnagi pea pettus Augustinus selle liikumise nõrkades usulistes veendumustes. Kuigi eraelus oli Augustinus ennast eraldanud manilaste liikumisest, jäi ta avalikkuse jaoks siiski selle liikmeks ja pooldajaks kuni 384. aastani, olles selleks ajaks olnud selle liikumisega seotud rohkem kui kümme aastat. Peale nelja-aastaseid õpinguid Kartaagos,
Monica. Kuna ta tahtis saada juristiks siis läks 16 aastasena Kartaagosse, et õppida retoorikat, seal eira kristlust , võtab armukese ja saab lapse. Seal ta satub lugema üht citsero teost ja tekib huvi filo vastu ja edasi loeb platonit. Tema elust saame kõige rohkem teada ühest teosest "Confessiones" ("Pihtimused"). Ta algul arvaski, et on leidnud tõe läbi vana kreeka antiikfilosoofia, see mis teda eemale tõukab kristlike tekstide juurest eemale on.......... ? Kuulus manilaste kogudusse, oli seal 10 aastat. See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed jõud ja nii nagu jumal on üks ürgprintsiip nii ka kurjus. Kurjus piirab jumalat. Selle sees hakkab teda väga paeluma kurjuse probleem. Mõnda aega õpetab
kristluse poolt: moraalselt kahemõttelisest Jahvest sai ainuliselt hea Jumal, samas kui kõik kuri koondus kuradisse." (JUNG 1986:37) Jung leiab, et taolise arengu põhjustas Lääne mõtteloo spetsiifika, mis ei talunud ambivalentsust ning lõhestas jumaluse kaheks ning püüdis ära heita halba poolt. Idas näiteks säilitas jumal Kali oma paradoksaalse loomuse muutmata kujul. 63 Kohutatuna manilaste dualismist hakati keskajal ka kuradi tähtsust järjest vähendama, et säilitada jumalapildi ühesust. Kuivõrd igapäevane kuri pidi kuidagi oma koha leidma, siis omistati pea kogu süü selle eest pärispatust rikutud inimesele. Valgustuse ajast on sellele järgnenud loogiline vastureaktsioon, kus inimest nähakse läbinisti positiivsena ning kurja justkui vääritimõistetud heana ning mõjuka progressi taganttõukajana.
3saj. Manilus oli dualistlik, rajajaks oli Mani kes elas Pärsias. Seal ta rajas oma usundi kust see 3saj levis Rooma. 3saj lõpus keisrid üritavad seda kogudust süstemaatiliselt välja suretada aga see ei õnnestu. Selle alla surumise põhjuseks toodi poliitiline motiiv, kardeti et manilased on Rooma riigi salavastased, Pärsia toetajad. Tegelik põhjus aga oli ilmselt selles, et nagu varajane kristluski, mitte vaid ei vastandanud end Rooma religioonile vaid oli ka poliitiline. Manilaste puhul oli tegemist liikumisega, mis eitas perekonda, laste muretsemine oli manilaste arvates väär jne. Juutidele anti tegelikult juba suht varakult vabamad käed usu suhtes, juba Augustuse ajal ei pidanud juudid osalema keisrikultuses, neile anti ka mitmeid nö privileege: nt kui Augustuse ajal elas ca 160milj inimest, 10%nendest juudid, juutidest olenes palju ka riigi majanduses. Miks kristlased juutidest erinevalt privileege ei saanud on arvatud et nad polnud lihtsalt
loomusega. Lahutatus sõnastati järgmiselt: need kaks loomust on temas täielikul kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, Numiidias. Noorena pöördus Augustinus ilmselt kristlasest ema mõjutusel manilusse. Manilus näeb maailma hea ja kurja võitlusena, rangelt duaalsena, meenutab õpetusena gnostitsismi. Oli manilaste kiriku liige 9 aastat, kuid loobus sellest akadeemilise skepsise, neoplatonistlike mõtete ja Milano piiskopi Ambrosiuse mõjutusel. Seejärel eristatakse Augustinuse elus uusplatonistlikku perioodi, milles ta väljendas viimati mainitud mõtteviisile omaseid ideid nagu arusaama kurjusest kui headuse puudumisest, samuti skeptilist arusaam, et üksikisik ei suuda jõuda tõeni, küll suudab seda akadeemia. Milanos kuulas ta Ambrosiuse jutlusi, oli nõus hakkama katehumeeniks ehk
armukese, kellega saab ka poja. -) Kui ta loeb üht Cicero teost, tekib tal huvi filosoofia vastu ning edasi huvitab teda platonism ja lõpuks jõuab manihheism'i õpetuseni, mis räägib manilastest ja tuleneb ühest Pärsia usukuulutajast Manist. *) Manihheism olemuslikult dualism ehk maailm on jagatud kaheks osaks (nt hea ja halb, must ja valge). Nende õpetuse arust pidi 15 ajandil hea võitma kurja lõplikult. Manilaste õpetus kuulus gnostikute õpetuse alla. :) Gnostitsism tuleneb sõnast gnosis ehk tunnetus, kes uskusid, et jumal tuleb kuidagi ära tunnetada. Nad vastandasid jumalat ja kurja, öeldes, et maailm on kuri ja inimesed peaksid vabanaema kõigest materjaalsesest. -) Augustinust huvitab väga kurjuse omadus mis see on, kust see tuleb. -) Töötab siis retoorika õpetajana Kartaagos ning lõpuks aastal 383 läheb ta Itaaliasse,
Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale. Igavesed ideed on varjul jumalikus meeles. Et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tõde. Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus oli võitnud ristiusule (Ap. teod 17:34). Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj. Jumala kohta saame teadmisi kolmel viisil: jaatava, eitava ja sümboolse teoloogia meetodil
· Sellepärast peaks kogu meie tegevus ja tunnetus askeetlik eluviis. olema Talle suunatud. · Otsingud · Mõistus · Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja · Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse. · Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist. jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude
annaabi.ee 
