-Sai algselt õukonna kapellmeistriks aja möödudes sai 1.kapellmeistriks. -töötas õukonna orkestriga -aastaid teenis elatist klaveritundide andmisega ja viiulimängimisega orkestrites ja ansamblites. -voklaamuusika-24 ooperit, 14 missat, 4 oratooriumit ning mitukümned väiksemat vaimuliku teost. ("loomine", "aastaajad") -instrumentaalmuusika-104sümfooniat,70 keelpillikvartetti(I viiul, Iiviiul, viola mja tsello) Londonis puutus kokku suure sümfooniaorkestriga -uuendused muusikas:a)maneerlikud efektid b)ebakorrapärased vormid c)rahutud rütmi figuurid b)harjumatu harmoonia -muusikaline käekiri oli väga originaalne Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 -Sündis Salzburgis -4.aastaselt hakkas õppima klavessiini mängu -6.aastaselt valdas meistrilikult klavesiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viilulit ja orelit. -8.aastaselt kir. I sümfoonia ja 11.aastaselt I ooperi -Tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid
5. Kõik žarnid 6. Teenis elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites 7. Vanemad tahavad et saaks vaimulikuks 8. vürst Eszterhasy õukonna kapellmeister 30 aastat 9. Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad 10.vokaalmuusika: 24ooperit, 14 missat, 4 oratooriumi ("Tobia tagasitulek", "lunastaja 7 sõna ristil", "Loomine", "aastaajad") 11.instrumentaalmuusika: 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti 12.uuendused muusikas: maneerlikud efektid ebakorrapärased vormid rahutud rütmifiguurid harjumatu meloodia 13.väga originaalne muusikaline käekiri. 14."lahkumissümfoonia", "üllatussümfoonia" W.A.Mozart 1. Noor helilooja 2. Geniaalne improviseerija 3. Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse 4. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem 5. Kaasaegsed arvasid tema loomingust: liiga julge ja järskude kontrastidega, palju kaunistusi 6. üle 20 ooperi 7
,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika: Haydn kirjutas muusikat klassikalisele kontserdisümfooniale ja keelpillikvartetile. (,,keisrikvartett," mis oli vahepeal Austria hümn) Mozarti istrumentaalmuusika kõlastub sümfooniades ja klaverikontserdites. · Uuendused muusikas: Haydn: maneerlikud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid, harjumatud harmooniad. Tema muusikaline käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassikalisest stiilist ja jõudis Romantismini. Mozart: tema teosed olid järskude kontrastidega, julged, kuulajatele keerulised ja ülemäära kaunistatud. · Huvitavad faktid: Haydn: sümfooniad on saanud rahvasuust nimed: ,,jaht" ja ,,kana". Lahkumissümfoonias, lahkuvad viimases etapis muusikud ükshaaval lavalt. Mozart: Oli lapsgeenius
september 1601. aastal suri Shakespeare'i isa ja 1603. aastal Elizabeth, kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1607. aastal abiellus Shakespeare'i tütar Susanna doktor John Halliga. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare'i naine. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms
2. tiib 3. predella 4. mensa 5. stipes Tiibadel olid tavaliselt maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või ka maalitud kompositsioon. Temaatika religioosne (Kristuse kannatuslugu, pühakute elulood). Lokaaltoonid, ruumikujutus tinglik. Näod ja poosid ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja moonutatud (Eestis Bernt Notke ja Hermen Rode altarid).
komöödias "Kaheteistkümnes öö". Seega on alust arvata, et neil pidusustel oli suur mõju Shakespeare'i kui tulevase kirjaniku väljakujunemisel. Enne end tõsisemalt teatriga sidumist tutvus ta kindlasti ka mööda maad ringi rändavate näitetruppidega. Loomingu autorlus? Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks (nn seikpiroloogia). Et tollal oli tavaline
paari ustega. ,,Ustel" olid maalid (tavaliselt õlivärvidega), lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne või samuti maalitud kompositsioon. Põhja-Saksamaalt on mõned niisugused altarid jõudnud ka Eestisse. Maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid pühakute elulugudest või Kristuse kannatusloost). Inimesed on kujutatud XV sajandi rõivastuses, valitsevad lokaaltoonid, ruumikujutus on enamasti tinglik. Näod ja poosid on ilmekad, kuid sageli maneerlikud ja kuidagi moonutatud (Viirandi 1982:221-222). 11 KOKKUVÕTE Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre - nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi
augustil 1596. aastal suri William Shakespeare'i poeg Hamnet 11 aastaselt, 8. september 1601. aastal suri Shakespeare'i isa ja 1603. aastal Elizabeth, kellele Shakespeare saatis oma sonetid. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare'i naine. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on
1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms
kuju, nägid, et see nii kole ja ümbersulatamisele viia. Kui ümber sulatati, tekkis süda, jalgadest leiti selle surnud pääsukese keha. Jumal ültes, et tooge mulle maa pealt kaks kõige hinnalisemat asja, siis need 2 asja viidi. Eneseohverdust ülistav lugu. Wilde muinasjutud on veidi teistlaadsed, tema muinasjuttudes on üsna palju idealismi ja nukrat irooniat. Hea on vastandatud kurjale. Hea jäb võitluses vahel ka alla. Rõhutatult on need muinasjutud kirjanduslikud ja maneerlikud. Wilde jumaldas sellist tehisilu. Loodus oli selline labane värk, aga kalliskivid ja kõik see, mis on tema meelest kunstlik ja inimese kätega loodud, imeilus. Kirjeldab muinasjuttudes palju luksusesemeid, peorõivaid, kalliskive. Armunud tehisilusse. Tihti kasutab irooniat allteksti mõttes. ,,Ööbik ja roos." Üliõpilane, neiu lubas temaga tantsida, kui toob talle tulipunase roosi, ööbik kuulis üliõpilase halamist, ööbik oma elu hinnaga hangib talle selle roosi,