Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii
58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula
58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula
58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63. Fagus sylvatica Harilik pöök 63 64. Julganus mandshurica Mandzuuria pähklipuu 64 65. Julgans cinerea Hall pähklipuu 65 66. Freaxinus pensylvanica marsh Pensilvaania saar 66 67. Fraxinus excelsior Harilik saar 67 68. Syringa vulgris Harilik sirel 68 69. Syringa josikaea Ungari sirel
39. Nimetage EESTIS kasvavaid tavimtaimi (2), mida sarnaselt leesika- ja pohlalehtedega samuti kasutatakse stimuleeriva vahendina (eesti ja ladina keeles, droog)? Põldosi Equisetum arvense arvensis herba Harilik kask betula pendula - folium 40. Ravimtaimed (2), mis oma toime poolest sarnanevad zen-senniga a) ladina keeles b) droog c) TA d) mis ühenditeklassi TA kuuluvad? a) Echinopanax elatum eleuterokokk rhizoma cum radicibus TA ehhinaksosiidid b) aralia mandshurica radix TA aralosiidid 41. Nimetage parkained sisaldavaid ravimtaimi, mida kasutatakse ravivahendina kõhulahtisuse korral (4)? 1) toomingas (fructus) 2) tedremaraan (rhizoma) 3) hall lepp (fructus) 4) ussitatar (rhizoma) 5) mustikas (fruktus) 42. Kõige tuntuim alkaloid, mida kasutatakse toonust tõstva vahendina? Mis taimest seda alkaloidid saadakse (ladina keeles, droog)? 1) strühniin 2) Strychnos nux vemica 3) semen
Lehed elliptilised/munajad/ovaalsed. Serv terve/üksikute hammastega/hambuline. Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased. 67) Fraxinus pensylvanica pensilvaania saar Lehed elliptilised/piklikmunajad paaritusulgjad liitlehed 5-9. Peaaegu rootsuta või lühirootsulised. Serv lühidalt saagjas.
..20 cm pikad · Punane tamm · Quercus rubra Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga Rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad · Harilik tamm · Quercus robur Lehekesi 11...19 Keskosas pikalt paralleelsete servadega, Madalad hambad Ripsmelise servaga Alt hallikad Lehekesed ja leheroots näärmekarvased Lehed kuni 1 m pikad. · Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19 Piklikmunajad Peensaagjad Alt hallikad Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas 5-9 lehte Elliptilised või piklikmunajad Peaaegu rootsuta Madalalt saagjas Karvad lehekese rootsudel ja keskrool Pung pruun · Pensilvaania saar · Fraxinus pennsylvanica Paaritusulgjad liitlehed 9
(nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun
Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili.
sisselõigatud Quercus rubra punane tamm( äraspidine leht , teravate hõlmadega , hõlmadel esinevad teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks) Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline serv, lehe rootsul ja servas on karvad , pealt läikiv nahkne leht) Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae
paljad, 7...15 cm pikad. Quercus rubra – punane tamm Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. Fagus sylvatica – harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Juglans mandshurica– mandžuuria pähklipuu Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad. Fraxinus excelsior – harilik saar Lehed paaritusulgjad liitlehed 9..
· Lehed vahelduvad liht- või liitlehed · kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili · Taimed enamuses putuktolmlejad · paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. · Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. 66. Hall (Juglans cinerea) ja mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) Juglans cinerea - Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja- Ameerika ida- ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni 1 m läbimõõdus, tüve koor hallikas, vanematel puudel sügavarõmeline. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks. On valgusnõudlik ja viljakat mulda vajav liik
Kasutatakse vilju enamasti. 66. Hall ja mandžuuria pähklipuu Hall pähklipuu: Juglans cinerea Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Liitleht, lehekesi 11-19, piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehed 50-70cm pikad. Puit vastupidav ja kerge. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses, vineeriks. Kasutatakse haljastuses. Mandžuuria pähklipuu: Juglnas mandshurica Pärit Kaug-Idast, Korea, Põhja-Hiina. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Nõudlik valguse, mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Külmakindel. Liitlehed, lehekesi 11-19, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehed kuni 1m pikad. Puit helepruun-hall. Puitu kasutatakse ehitus- ja mööblitööstuses. Kasutatakse haljastuses. 67. Harilik saar ja harilik sirel Harilik saar: Fraxinus excelsior Kasvab Euroopas, Väike-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 30m
ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) [mandzúrika] Paarikümne kuni 25 meetrise kõrgusega laiavõraline, tugevate okstega puu kasvab Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Põhja-Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on tumehall ja sügavrõmeline. Võrsed: jämedad, rohekaspruunid, noorelt algul eriti tipuosas punakate tihedate karvadega, hiljem peaaegu paljad, rohkete ümarate lõvedega. Võrsete tipupungad suured, helekollased ja tihekarvased,
des, samuti mööbliks ja vineeriks. Meil on hall pähklipuu üsna tähtis haljastuses, olles esindatud paljudes vanades mõisaparkides ja linnahaljastuses. Olles laiuva võraga, vajab piisavalt ruumi kasvamiseks. On valgusnõudlik ja viljakat mulda vajav liik. Vanemaid puid kasvab Salla pargis (h = 19,5 m, d = 63 cm; Roht 1986), Luual , Tallinnas jm. Sobib kasvatamiseks ka alleepuuna. Mandzuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.) Paarikümne kuni 25 meetrise kõrgusega laiavõraline, tugevate okstega puu kasvab Kaug-Idas, Korea poolsaarel ja Põhja- Hiina laialehistes segametsades. Kasvatab kuni 1 m läbimõõduga tüve, mille koor on tumehall ja sügavrõmeline. Tunnused: Võrsed: jämedad, rohekaspruunid, noorelt algul eriti tipuosas punakate tihedate karvadega, hiljem peaaegu paljad, rohkete ümarate lõvedega. Võrsete tipupungad suured, helekollased ja tihekarvased, külgpungad väikesed, tihti kahekaupa
annaabi.ee 
