M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama . Margus , mammi marssisid mõmisedes metsast majja . Madis moosis mammit moosi meisterdama . Mammi meisterdas maasikatest magusa moosi . Margus , Madis , Mammi mugisid meelalt moosisaiu .
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3
krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?) LÕPUD: t vihikut LÕPUD: te vihikute d tuld de tulede
Kuna istusin enda sõpradega rõdu kõige tagumises ääres, ei näinud ma suurt midagi, ainult jäi silma, et kongi lõi taga mingi aasia päritoluga noormees, mis mõjus natukene naljakalt. Samuti jälgisin ma viiulikontserdi ajal viiuldajat, kes pidevalt naeris. Ka mängimise ajal. See tegi meele mõnusamaks, sest vaatevälja teisele orkestripoolele, varjas vähemalt meetrise läbimööduga sammas. Minu kohal, mis oli mu piletile märgitud, istus aga üks suuremat sorti mammi, kellele oli võimatu selgeks teha, et tegelikult on see minu koht ja ma sooviks seal istuda. Muusika kuulamist aga antud asjaolud siiski ei häirinud, kjuigi vahepeal, kui tulid mõned tumedamad noodid, ei olnud aru saada, kust need tulevad, sest vaateväljas polnud ühtegi sellist pilli, mis seda teha suudaks. Lood olid aga täiesti võõrad minu jaoks ja vb see tõttu ka mingit otsest elamust ei pakkunud, kuid fakt, et seda kontserti oli kuulama tulnud ka Eesti
Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega
Lainet pole. Ei tõuse,eivao nad , nagu piiskopid istuvad reas. Vaiksel veel pole lõppu, ei algust. Taevaservani tõuseb ta ring. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Nõnda valusat valgust ta kiirgab, et sunnib sind sulgema laud. Ja nõnda see valgus mind piirab nagu kauge ja igatsev laul. Morn triivmeister sõneleb sillal, vannub vaikust ja taevast ja maad. Siis kasvatab madrust: ,,No millal sinust, heeringast,meremees saab? Kas kojujäi nutma su mammi, kas kirja eiole veel talt? Tahad, kallan sull`viiskümmend grammi puhast piiritust kompassi alt? Tahad varastan! Hakkan või suliks -ära noruta ainult!" - Ning veel hõõgub jäine ja rahutu tuli. Valus Atlandi valgus on see. Selles valguses kallas on kauge. Junga lõpmatult viisikest veab: ,,Süda igatseb selliseid laule . . ." Kuid milliseid laule ei tea. Laev laeva sireeniga huikab. Siis on vaikus. Kuid und ma ei saa. Kord kui õnn, kord kui valu- nii tuikab
Muidugi kasutasid Mai Loog ning Kaplinski ja Vainola omal ajal tunduvalt suuremat uurimisgruppi ning töö oli põhjalikum ja materjali rohkem, aga siiski võib teatud järeldusi teha. Esimesena võib välja tuua, et sõnal õpetaja oli aastal 1991 kuus populaarset vastet: õps, kõõm, mutt, nõid, õbi, õpa (Loog, 1991: 76), küsitluse vastustes esines neist ainult kaks vastet: õps ja mutt (üks vastaja). Sõnal ema oli aastal 1991 palju vasteid: mutt, emme, muti, mamps, mammi, mamma, eit, emm, emps, empsel, empsu, esivanem, känd, mampsel, mamsel, memm, moor, mutter, vanaeit (Loog, 1991: 64). Käesoleva uurimistöö küsimustikule vastajate keelekasutuses esineb mamps, emme ja mutt. Sõna isa slängivaste pole aja jooksul eriti muutunud, aga mõned slängisõnad on kadunud. Mai Loogi raamatus olid toodud järgmised sõnad: paps, vanamees, känd, issi, papi, taat, esivanem, vana, aatomik, faija, iss, juur, kännuämblik, lapsevanem, papa, stirlits, ätt (Loog,
valmivat antsuhti veel selgagi passitada. Kui ühel päeval avastas Luts, et majandusminister Leo Sepale mõeldud ülikond ripub hoopis tema kabinetis, oli ta tüssamise pärast üsna pahane. "Sõimas naisel näo täis,". Aga kuna proua Valentina oli peetumad ja soojemate ilmadega mitte nii hästi sobivad püksid-pintsakud kuhugi ära pannud, sisenes Luts viimaks vastsesse ülikonda ja läks linna peale. Tagasi tulles oli rahvakirjaniku tuju oluliselt paranenud. "Luts oli Valentinale hõiganud: mammi, sa oled väga tore! Tead, kui hea oli linna peal käia!" Looming Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui 1907. aastal avaldati Postimehes tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Esialgselt avaldas Luts oma tööd pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all. Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis Päevalehele saksa kirjaniku Hartwiga romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 19091911, mida võib põhjendada ajateenistusega sõjaväes Peterburis
edasi inertsi mõjul propagandistlikke saateid (Samorodni, 2014).’’ ’’Oli nõukogude ajal selline tore loosung, «Käed eemale…!». «Käed eemale Hiinast!» kui ameeriklastel oli järjekordne konflikt Hiinaga. «Käed eemale Vietnamist!» kui ameeriklased sõdisid Vietnamis. Netiavarustel ringleb foto vene pensionärist hiljutiselt valitsust toetavalt demonstratsioonilt Moskvas. Mammi kannab seal Georgi lintidega kaunistatud plakatit «Obama, käed eemale meie pensionitest!». Ehk siis mängus on jälle ameeriklased. Eestis näib valitsevat teine «Käed eemale…!»-konsensus ehk kollektiivne kanali ETV+ mahamatmine (Ventsel, 2015).’’ 6. Tühi sõnamulin ’’Igal mündil on tegelikult kaks külge. Mul pole õrna aimugi, mida maksab Vene riigitelevisiooni saate või reklaami sisseostmine, kuid kindlasti maksab see nii mõnegi
Triinu ja Taavi uued ja vanad lood Raamatusse „Triinu ja Taavi lood” on koondatud kõik jutud Triinust ja Taavist. Kirjanik on kasutanud väga huvitavaid sõnu, mida tihti enam ei kohta. Lugeja kohtub toreda, sõbraliku perega, kus kirjaniku eriline tähelepanu on pööratud kaksikutele Triinule ja Taavile, kes on 7-aastased. Lugeja saab tuttavaks ka kõigi teiste pereliikmetega:ema Kaarin, isa Kaarel, vend Teet, papi, mammi, memm ja taat. Raamat räägib suhetest ja igapäevategemistest, milles on lustakust ja mõnikord vigurlikkust, kuid üle kõige siiski kodu-soojust.Isiklikult sain teada väga palju erinevaid õunasorte, mida enne ei teadnud. Krõlli-raamat Illustreerinud Edgar Valter Luuletuse vormis jutukesi Krõllist. Krõll Nõuanne Kuhu panna Krõll
naeruväärt, peaaegu häbiasi, et liikudeks ainult kümme kopikat. Sellepärast poleks sugugi liig, kui sa pisut juure lisaksid, sest sa pole ju ometi mõni põnlane, vaid teatud mõttes juba täis mees. Mina, iseenesestki mõista, lepin ka sealiha ja hapu kapsastega, sest see siin on kasulik kaup, ja kasulikku kaupa õpid sa ainult ühes minuga tundma, seda pea meeles." Ta kergitas mütsi ja ütles huultega, mis näisid alles rasvase liha jälgi kandvat: ,,Hääd päeva, mammi! Kui see tuleb, siis öelge talle, et käisin teda otsimas." Ja vastust ootamata astus ta iseteadlikult mööda kitsast treppi keldriruumist üles, kus räidinud sügisilm vedas juba õhtule. Tigapuu jäi seisatama, tegi tõsise süvenenud näo ja ütles: ,,Ma mõtlen nimelt, et kuhu minna, kas linna või Toomele. Aga parem siiski Toomele, sest linna saad sa niikuinii küllalt näha. Iseasi on Toome, see on hoopis iseasi, sinna ei saa alati... Tähendab, siiapoole..
annaabi.ee 
