Puit on valge,kollaka või roosaka varjundiga,oksad väga kõvad.Puitu kasutatakse ehituses. Väga heade kõlaomaduste tättu kasutatakse klaverite ja keelpillide kõlakastide valmisamisel. Kuusk on tooraineks paberi-kinofilmide,tehissiidi ja tsellofaani tootmisel. Küttepuiduna väga väärtuslik.Puuduseks on et ei suuda niiskes ega kuivas kasvada.teda ohustavad kevadised öökülmad. LEHTPUID SAAB JAGADA: A:kõvad,poolkõvad,pehmed B:rõngassoonelised,hajusoonelised C:lülipuidulised,maltspuidulised D:tihedad,kõvad poolkõvad-kask,pihlakas,toomingas rõmgassoonelised-tamm,saar,jalakas varjatud rõngassoonelised-kirs,ploom jne hajusoonelised-kask,lepp,haab tihedad-vaher,sarapuu hõredad-haab,tamm Puidu lõhn. Lõhna puidule annavadeetirlikud õlid.Üldiselt kaotab puit kuivad lõhna,aga lõhn säilib kadakal,elupuul,samdlipuul.Okaspuude töötlemisel levib vaigu lõhn. Töötlemisel võib ka maltspuidul olla lõhn,kuid harilikult põhjustab selle puitseened. Puidu niiskus.
• Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht
sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus (lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab
Kevad hele, sügis tume. (Broilerkuused) 5. MALTSPUIT 6. LÜLIPUIT ei ole noortel puudel, tekib 40. aasta vanuselt 7. SÄSI Alates 80. aasta vanuselt raieküps. 1 ha = 220 m3 puitu Puud jagunevad kolme rühma: 1. LÜLIPUIDULISED on nii maltspuit kui ka lülipuit: mänd, tamm, saar, seeder. 2. MALTSPUIDULISED lehtpuud: lepp, kask, haab, sanglepp, vaher. 3. KÜPSEPUIDULISED maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök. Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge (tumepruun) *Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik (+ mineraalained) PUIDU OMADUSED: *VÄRVUS helekollakas valge kuni tumepruun. *TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit:
väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod • Imab endasse palju vett • Tuleohtlik • Ebaühtlane struktuur Puit koosneb suurel hulgal rakkudest, peamisteks komponentideks on süsinik, vesinik ning hapnik. Puidu vananedes tekib raku seintele ligniini, mille tagajärjel puit nn vananeb ehk puitub. Puidu tüve otstarve- ehituslikuks otstarbeks kasutatakse puidu tüve. • Maltspuidulised puud on puud, millel lülipuit puudub(kask, haab, lepp) • Lülipuidulised puud on need, millel on lülipuit selgelt eristatav ( ehk siis on kerge vahet teha lülipuidu osal ja maltspuiduosal) ( tamm, lehis, seeder, mänd) • Küpsepuidulised puud on need, mille sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse vaid veesisalduse poolest on kuusk ja nulg nt. Puu koostis: korp(puu väline kaitsekiht)-niin(korbaalune kiht, kus jooksevad
On olemas liike, millel lülipuit ei värvu, kuid on sellest hoolimata ole- mas (näiteks kuusk). On ka liike, millel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks. Maltspuidulised on lepp, kask, haab, pöök, va- her jt. • Säsikiired on pehmema konsistentsiga radiaal- selt kulgevad kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest
Puiduliikide määramine Igat puiduliiki iseloomustavad teatud tunnused, mis võimaldavad nende eristamist. Kasutatakse põhitunnuseid ja abitunnuseid. Puiduliigi määramise põhitunnused : Maltspuit on puidu heledam välimine osa, mis koosneb elusrakkudest Lülipuit on puidu tumedam sisemine osa koosneb surnud rakkudest. Liigid millel lülipuit esineb on lõlipuidulised, ülejäänud maltspuidulised. Aastarõngaste eristatavus ja kuju : Aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast osast ( kevadpuit ja sügispuit). Aastarõnga kuju võib olla korrapärased ringjooned või lainjad. Soonte olemasolu, suurus ja paigutus : Suuruselt eritatakse suuri ja väikesi sooni. Sooned on vaadeldavad ristlõikepinnal. Suured sooned on nähtavad palja silmaga, väikesed luubiga.
Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit- lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne)ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem. Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit). Tähtsamad puuliigid: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp, haab. Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta. Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad, mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal, tangentsiaal lõige) Niiskus: on puidus alati
Seda nimetatakse maltspuiduks. Südamiku ümber on tumedam osa. See on lülipuit. Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on kuivem kui koorealuse puidu (maltspuidu) osa. 24 Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda küpsepuiduks. Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 1. Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja maltspuit. 2. Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust. 3. Küpsepuidulised. Neil on maltspuit ja küpsepuit. Puul on elementaarosakesteks puurakud. Need on enamasti piklikud torukujulised kestad. Rakkudest moodustuvad mitmesugused puukoed. Enamik okaspuid sisaldavad vaiku, mis on puule kaitsevahendiks. Joonis 3.2.2. Neljaaastase männi tüvelõik (suurendatult). -------------------------------------------------------------------------------------------------
Mõnedel lehtpuudel (kasel, haaval, vahtral) esineb väärlülipuit. See on iseloomulik vanematele puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni, haaval punakaspruuni värvusega. Maltspuit on puiduosa välimine heledama värvusega osa, milline talitleb vee ja mineraalsoolade transpordikoena ja orgaaniliste ainete säilituskoena. Maltspuidu osakaal on puutüves väga muutlik, haarates enese alla tavaliselt 2 kuni 40 aastarõngast. Tüüpilised maltspuidulised puuliigid on meie lehtpuud: kask, haab ja lepad. Neil võib esineda ka nn. sisemist maltspuitu, milline on enamasti põhjustatud seenhaigustest või külmast. 3. Puistu fotosüntees ja seda mõjutavad tegurid. Albeedo.Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll
annaabi.ee 
