• Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet • Toitumisalased faktid • Punapeet Hulk koguse kohta: • 100 g • Lipiidid 0,2 g, Kolesterool 0 mg • Naatrium 78 mg Kaalium 325 mg • Sahhariidid 10 g, Kiudained 2,8 g
Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist 8) Juuremügarad - Iseloomulikud liblikõielistele - Moodustub mügar, mille sees on bakteroidkude - Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse 9) Mükoriisa • Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. • Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded:
kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened! *Ektotroofne hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened puravikud, pilvikud, riisikad jne Pilte:
Iderd- füsioloogilise puhkeseisundi läbinud mugulad hakkavad soodsates tingimustes idanema. Tärklise sisalduse määramine Sort: Piret Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul). Söödajuurviljad Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline,
· Toiteväärtus kõrgem kui redisel · Säilitatakse jahedas keldris · Vajab huumusrikkaid muldi Porgand: · Kuulub sarikaliste sugukonda · Sööme juurt · 2. A taim · Seeme hakkab idanema 4-5 C · Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad -3...-4 C · Optimaalne kasvutemp. 18-21 C · Säilitatakse jahedas keldris. Või liiva sees · Parimad mullad liivakad Söögipeet: · Kuulub maltsaliste sugukonda · 2.a köögivili · Sööme juurikaid · Seeme hakkab idanema 5-6 C · Optimaalne idanemistemp 20-25C · Kergelt leeliseline muld · Vajab palju niiskust · Keldris jahedas · Sööme keedetult või värskelt Naeris: · Kuulub ristõeliste sugukonda · 2.a taim · Toiduks tarvitame juurikat · Külma taluv. hakkab idanema 2-4 C · Kasvab viljakatel muldadel · Sõnnikut ei talu
kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3.Söödateravilja tervikkoristamine--(siloks) söödaks kasutatakse nii terad kui põhk, terasid ei eraldata. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse staadiumis, hekseldatakse. Koristatakse seega varem kui täisküpsuse saavutanud vili. Sellel põllul saab kasvatada järelkultuure või mulda harida. 18.Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks. Põllul kasvatatavad söödajuurviljad 1)maltsaliste sugukonda kuuluvad -suhkrupeet -poolsuhkrupeet -söödapeet Õisik sarnaneb maltsa õisikuga. Eristatatkse suhkru sisalduse järgi, vastavalt 20 %, 10-12 % ja 6 % 2)ristõieliste sugukonda kuuluvad -söödakaalikas -söödanaeris 3)sarikaliste sugukond -porgand (2 a. taim, esimesel aastal kasvab taim, teisel moodustub õisik) Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada
Juure sekundaarne ehitus: esineb paljasseemne ning kaheiduleheliste õistaimede juures. Tekitajaks on kambium. Põhjustab juure jämenemist. Juuremügarad on iseloomulikud liblikõielistele. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse Mükoriisa · endotroofne- juure esikoore parenhüümni rakkudes asuvad põhilised seenehüüfid. Ei esine lõikeheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. · Ektotroofne- hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad tavaliselt juurekarvad. Vars on taime maapealne vegetatiivne organ. Vars koos lehtedega on võsu. Vars areneb pungast. Varre ülesanded: külgharude moodustamine, lehestiku õite ja viljade kandmine. Vee ja fotosünteesi produktide transport. Varte tüübid:
Külm võib kahjustada, vaja hoidlat, riknemisoht. Suhkrupeet- tööstuse tooraine, suhkur. Söödaporgnad- karotiini aine. Soodustavad mullas mikrobioloogilist tegevust. Heaks eelviljaks kultuuridele, kuna väetatakse, umbrohu eemaldamine. Lehmadele 50-60 kg/päevas. Võivad põhjustada kõhulahtisust ja piimarasvasisaldus väheneb. Mäletsejatel soodustab suhkur vatsas käärimist. Söödapeet Kasutuses: suhkrupeet suhkuks, söödapeet söögiks. Peedid kuuluvad maltsaliste sugukonda. Väga raske umbrohtusi nende seas hävitada, kuna võttab peedi ka ära võtta. Esimesel aastal lihakas juurikas ja rosetti, kasvuperiood 150 päeva (5 kuud). Teisel aastal kulub seemnete valmimiseks 110- 130 päeva. Mõnikord õievars kasvab ka esimesel aastal, nimetatakse ennakõidumine, juured siis puitunud, halb kvaliteet, seemneid ei saa. Kasvutingimuste suhtes nõudlik: eelistab kergemaid muldi, idaneb +2 kraadi juures, peeditõusmed taluvad lühiajalist
Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke - vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae Sukulendid, enamasti asteldega Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad Õied suured, eredavärvilised
annaabi.ee 
