Uuel riigil hästi treenitud sõjavägi <- komplekteeriti sundvärbamisega Eluaegne Riigi hiilgeaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud Lähis-Idas Põhijõud: odadega ja kilpidega jalavägi hobukaarikutega eliitvägi ELIITVÄGI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid Kasutati vaarao, templite ja ülikute majapidamises; suurtel ehitustel; sõjaväes Orjad tööd rügamas PEREKOND JA SEKSUAALSUS Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik
langesid. Iga provints elas oma elu. Impeeriumi ida ja lääneprovintside erinevused süvenesid. Et vallutussõjad lõppesid, muutus järjest raskemaks orjade hankimine. Orjade nappusel hakkasid suurmaaomanikud järjest rohkem kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu. Hilise keisririigi ühiskond oli rangelt seisuslik. Impeeriumi elanikud jagunesid kahte seisusesse auväärseteks ja madalateks.Kõrgemal postitsioonil olevad inimesed olid kohustustest vabastatud, madalad olid aga maksukohustuslikud. Hilise keisririigi aegne sõjavägi jagunes piiriäärseks väeüksuseks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes nüüd ka rakserelvastuses ratsaväe osatähtsus. Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe
3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja
3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja
inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele,
Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia
põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüüd maakaitseväelased ehk stratioodid. Enamik stratioote võitles ratsaväes, millest sai keskaegse Bütsantsi olulisim väeliik. Maaharijad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nende endi maatükk.Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata. Kuigi keisrid püüdsid seadustega talupoegi toetada ja maade kokkuostmist takistada, sai talupoegade laostumisest XI sajandil suur probleem.
jagunesid kahte seisusesse ning nõrgenesid piirkondade järkjärgult üle ja sulanduti auväärseteks ja madalateks . vahelised sidemed. Iga provints kristlikku kultuuri. Vastavalt sellele olid inimestel elas oma elu, sõltudes vähem seadusega ettenähtud õigused ja sissetoodavatest kaupadest. kohustused. Senaatoriseisus oli Orjandus kaotas oma tähtsuse. kürgeim ning enamikest ülesannetest vabastatud. Madalate hulka kuuluvad inimesed olid maksukohustuslikud. 6. Rooma sõjavägi. Iseloomusta korraldust ja muutusi sõjaväes vabariigi, varase keisririigi ja hilise keisririigi ajal. Muutuste põhjused? (vt lk 172, 176, 214-215) Värbati palgasõdureid. Relvastust ei pidanud nad ise hanikma, vaid said selle väepealiku käest. Kui sõjamehed erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisi elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja heaolu eest hoolt kandis.
mõni madalast päritolust Linnad Konstantinoopol Langus,kaubavahetus pealinnaks ei katkenud Talupojad ja orjad Enamik elanikonnast,vabad kuid maksukohustuslikud Sõjavägi Palgaarmee,maa jagati teemadeks,kus strateegidele kuulus võim Haldusjaotus Välispoliitika 18) Nimeta kolm erinevust Ida- ja Lääne-Rooma vahel.lääne katolikkirik, paavst, varsti riigi valitseja, ladina keel ida õigeusklik, patriarh, kreeka keel
13) Mis on Bütsants ja kuidas ta püsima jäi? Kirjelda Bütsantsi riigi, sõjaväe ja talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. – Bütsants on Ida-Rooma keskaegne nimetus. Bütsants jäi püsima tänu sõjaväele. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga ja samuti Kristuse asemik maa peal. Ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Talupojad moodustasid enamiku elanikkonnast ja olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Maksuraskused sundisid talupoegi laenu võtma, tagatiseks nende endi maatükk. Selle tõttu muutusid enamik talupoegi rentnikeks. Keisrid püüdsid talupoegi aidata aga asjatult. Sellest kõigest tekkis suur probleem. Sõjavägi moodustas algselt palgaarmee. Hiljem said maakaitseväelased teenistuse eest maatüki ning pidid end elatama ja relvastama. Värvati ka talupoegi. Võidi tõusta kõrgele tänu sõjaväele. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust
Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil; Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse; Et turvaliselt võimul püsida pidi keiser rahva meeleolusi arvestama; paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati silmad pimedaks. Keisriks ei tohtinud saada munk ja pime Talupojad Olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud; Alalised raskused sundisid talupoegi ageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom-
Igale piirkonnale kehtestati maksumäär. Toimus linnaelu püsiv allakäik. Nõrgenesid piirkondadevahelised sidemed. Vallutussõdade lõpuga vähenes ka orjade arv. Maamõisate maavaldused läksid üle naturaalmajandusele. Ühikkond oli rangel seisuslik. Kõik impeeriumi elanikud jagunesid auväärseteks, kes pidid tagama maksude laekumise ja finantseerima ehitustöid ja etendusi ja madalateks, kes olid maksukohustuslikud. Kõrgeim seisus oli senaatoriseisus, kes olid kohustustes vabastatud. Kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon tõrjuti välja monoteistliku religiooni- kristluse poolt. 6. Rooma ühiskkond Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud
keiser määras ise endale järeltulija, Keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh Senat aristokraatlik, võis anda vaid nõu keisrile Ametkonnad allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid, Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki. Talupojad isikuliselt vabad, maksukohustuslikud, enamus inimesi, üha enam muutusid nad rentnikeks võlgade pärast, tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise Konstantinoopol püsis vallutustest hoolimata suurlinnana. Bütsantsil kauged kaubandussidemed. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Käsitöölised tegutsesid väikeettevõtetes. Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga. 9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis.
Et vallutussõjad olid lõppenud, vähenes orjade osatähtsus majapidamistes. Hakati kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu. Neist ja jäänud orjadest said suurmaaomanike sõltlased koloonid. Seadus keelas neil elukohta vahetada. Hiline keisririik oli rangelt seisuslik. Vastavalt seisusele olid kõigil oma kohustused ja õigused. Kõik esimeses seisuses auväärsed pidid tagama maksude laekumise ja finantseerima avalikke üritusi. Teine seisus madalad olid maksukohustuslikud. Hunnide sissetungimine Euroopasse käivitas suure rahvasterände. Germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile, tegutsedes aga keisritest sõltumatult. Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. Tegelik võim läks germaani väepealikele, kuna germaanid moodustasid varsti suurema osa Rooma sõjaväest (barbariseerumine). Aastal 476 kuulutati tollane Lääne-Rooma keiser võimult kõrvaldatuks. Seda peetakse Lääne-Rooma keisririigi ja kogu vanaaja lõpuks.
nimetati bütsantslasi kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Riigi tuumikalaks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. b) Territoorium, rahvastik ja valitsemine Territoorium oli Balkani poolsaare, Krimmi poolsaare lõunaosas, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Egiptus, Kürenaika ja Põhja-Aafrika. Rahvastik: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud. Talupoegade maks moodustas olulise osa riigi tukludest. Puudujääk tuli tasuda teistel. Maksuraskused sundisid tihti laenu võtma, kus tagatiseks jäi endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad maatükke kokku ja talupojad jäid maata, nad muutusid rentnikeks või suundusid linna elaist otsima. Talupoegade laostumisest sai suur probleem.See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli Bütsantsi allakäigu pemaisteks põhjusteks. Riigi keeleks oli kreeka keel
annaabi.ee 
