ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sest sissemaksed tuleb teha oma rahadega. KOV üksused võivad hakata raha varastama KOV-ilt. Korruptsioon. 7. Kui suur on seadusega ette nähtud sissemaksete ehk algkapitali suurus täis- ja usaldusühingus? Täisühing: osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse. Usaldusühing: osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. 8. Kuidas toimub juhtimine täisühingus? 1) Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. (2) Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. (3) Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist
sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; · prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; · asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Osaühing · Põhikirjas ettenähtud kohustuslikud tingimused on sätestatud äriseadustikus: · osaühingu ärinimi ja asukoht; · osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina; · osade eest tasumise kord; · osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord; · reservkapitali suurus; · juhatuse ning nõukogu olemasolu korral selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused; Osaühing
Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu põhikirjas märgitakse: 1) osaühingu ärinimi, asukoht ja tegevusala; 2)osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitali suurusest; 3) osade eest tasumise kord; 4) osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused; 5) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord; 6) reservkapitali suurus; juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana; 7) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
põhikirja standardvormi ette. Elektroonilises kiirmenetluses kasutatakse põhikirja tüüpversiooni, mis on kompaktsem ja lihtne täita, kui oled eelnevalt põhipunktid läbi mõelnud. Tüüppõhikirja lihtsust iseloomustab fakt, et selle pikkus on tavaliselt 2-3 lk. Põhikirjas on kohustuslikud komponendid: · osaühingu ärinimi ja asukoht; · osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina; · osade eest tasumise kord; · osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord; · reservkapitali suurus; · juhatuse ning nõukogu olemasolu korral selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;
7. Aktsiaseltsis juhatuse ja nõoukogu liikmete, samuti auditori andmed. Osaühingus juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed. 8. Prokuristi määramisel tema andmed. Osaühingus ka auditori määramisel tema andmed. Asutamisleping on ajutine dokument 31. Aktsiaseltsi põhikirjas märgitakse: 1. Aktsiasetsi ärinimi, asukoht ja tegevusala. 2. Aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena, miinimum- või maksimumkapitalina, kuusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitali suurusest. 3. Aktsiate nimiväärtused. Aktsiatele kehtestatud minimaalne nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskornde. 4. Kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad 32. Aktsiasektsi juhatuses võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamisdokumendid · Põhikiri (ÄS § 139): on asutamislepingu osa. Asutamise järgselt iseseisev toime. Põhikirja osas lepinguvabaduse põhimõte kohaldatav oluliste piirangutega. ... Põhikirjal on lepinguline iseloom vt RKTKo 19.12.2005.a. otsus 3-2-1-145-05. Peab sisaldama: 1) osaühingu ärinimi ja asukoht; 2) osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest; 4) osade eest tasumise kord; 5) osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse hindamise kord; 7) reservkapitali moodustamine ja suurus; 71) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena
Milles tuleb kkku leppida põhikirjass? ÄS § 244 lg 1 244. Põhikiri (1) Aktsiaseltsi põhikirjas peab olema märgitud: 1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht; 2) aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest; 3) aktsiate nimiväärtused; 5) erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral erinevat liiki aktsiate tähistus, igat liiki aktsiate nimiväärtus ja nendega
· võib näha ette, et juhatuse liikmed või mõned neist esindavad ühingut ainult ühiselt (ÄS § 181 lg 1); · võib ette näha, et osaühingu likvideerijateks ei ole ilmtingimata juhatuse liikmed (ÄS § 206 lg 1); · Jne. 5.10. Osakapital · Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni (ÄS § 136); · Osakapitali suurus peab sisalduma põhikirjas, võib olla märgitud ka miinimum- või maksimumkapitalina (ÄS § 139 lg 1 p 2); · Osakapital on jaotatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), millel võib olla ühesugune või erinev nimiväärtus (ÄS § 148 lg 3); · Osa iga 100 krooni annab osanikule 1 hääle, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisti (ÄS § 169 lg 2); · Osakapital makstakse sisse asutamisel (rahaline või mitterahaline sissemakse) või osakapitali suurendamise käigus (rahaline või mitterahaline sissemakse, fondiemissioon). 5.10.1