Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response Feedback A. termoplastid B. sõltub temperatuurist C. termoreaktiivid D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Missugused aatomsidemed on monomeerides? Student Response Feedback A. elekrtostaatilised (Van der Waalsi
Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige
Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil?
6-aminoheksaanhappelaktaami e. kaprolaktaami puhul nailon 6) või diamiinis ja dikarboksüülhappes (nt. heksametüleendiamiini ja dekaandihappe e. sebatsiinhappe puhul nailon 610). 2. Polüheksametüleenadipiinamiidist toodetav sünteetiline kiudaine; väga tugev (katkemispikkus 40-50 km), tugevdatud kordkiududel 75-85 km), elastne, hõõrdumiskindel, veidi kuumus- ja happekindlam kui kapron, sulamistemperatuur 250 °C, tihedus 1,14 Mg/m³, makromolekuli elementaarlüli NH(CH2)6NHCO (CH2)4CO, kasutusalad samad mis kapronil( tarvitatakse sukkade, pesu, kangaste (sageli segus villa või viskooskiuga), isoleermaterjalide jm. valmistamiseks ). Eri maadel nimetatakse polüheksametüleenadipiinamiidist toodetavaid kiudained erinevalt ( Venemaal aniid, USA-s nailon 66, Kanadas antron, Prantsusmaal nailon R ). Esmakordselt hakati nailonitüüpi kiudainet tootma USA-s 1938
6 6,77 0,392 0,3005 7 10,29 0,210 0,1610 8 11,31 0,160 0,1226 9 11,93 0,129 0,0989 Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu.
03 0.02 0.01 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Lahuse pH Iga rühma dissotsiatsioon sōltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vōrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kōige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rōhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu.
plastifikaatoritest. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifi- kaatorina) On tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.Ftalaadid võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23. märts 1881 8.september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste.Aastal 1953 sai ta Nobeli keemiaauhinna. Wallace Hume Carothers (1896-1937) USA keemik. Leiutas nailoni ja polüestri kiud. II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool,
o esindajad, omadused, kasutamine Ülesanded: · Polümeeri valemi järgi nimetuse ja nimetuse järgi valemi koostamine · Polümeeri valemitestst elementaarlülide äratundmine ja neile vastavate monomeeride valemi väljakirjutamine · Monomeeri valemi järgi polümeeri elementaarlüli ja polümeeri valemi väljakirjutamine · Polümeeri valemi järgi saamisviisi (liitumine, polükondensatsioon) äratundmine · Polümerisatsiooniastme leidmine makromolekuli molekulmassi järgi · Polümeeri keskmise molekulmassi leidmine polümerisatsiooniastme järgi · Enimkasutatavate polümeeride praktiline äratundmine nende omaduste järgi (polüetüleen, polüpropüleen, polüvinüülkloriid, lavsaan ehk PET, kumm, silikoon) Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest, ahelas üle 1000 lüli ja võib ulatuda kuni sajade tuhandeteni. Hästi teatud
madala tõmbetugevusega. PTFE-l on head dielektrilised omadused. KASUTAMINE: tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon (kõrgsagedus), keemiaaparatuuri vooderdus ja toidunõude pinnakatted. OHUD: kõrgel temperatuuril selle aurud on väga kahjulikud nii immuunsüsteemile kui ka viljastumisele. 15. Hermann Staudinger - (23. märts 1881 8. september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste. Aastal 1953. sai ta Nobeli keemiaauhinna. Karl Ziegler - (26. November 1898 - 11. August 1973) oli keemiaprofessor ja aastatel 1943- 1969 Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimasutuse direktor. Ziegel avastas, et alumiiniumi ühendid, nt trietüülalumiinium, polümeerivad eteeni. Giulio Natta - (26. veebruar 1903 2. mai 1979) oli mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Kui
tsütoplasmas gaasivakuoolid. tsütoplasma ei voola, on jäik. puuduvad sisemembraanid (ER, Golgi komplex, lüsosoomid jt.) on organoidid (nt ribosoomid), mida on vähe raku kohta. puuduvad täielikult kaksikmembraaniga organellid (nt mitokondrid). organellide (mitokondrid, kloroplastid, Golgi aparaat, ER jt) funktsioone täidavad vabalt tsütoplasmas paiknevad või välismembraaniga seotud ensüümid. 1200 1300 makromolekuli vähe! sealhulgas ~300 erinevat ensüümi vähe! Ensüümid asuvad tsütoplasmas ja rakumembraanil. Tsütoplasmas inklusioonkehakesed. Tsütoplasma ja selles olevad organoidid on liikumatud(puudub tsütoskelett!). membraansed organellid puuduvad . mõnedes bakterites mesosoomid tsütoplasmasse sopistunud rakumembraan . sinikutel membraaniga ümbritsetud, kettakujulised organoidid -- tülakoidid -- kus toimub fotosüntees. oluliseimad tsütoplasma organoidid --
· suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine). Ajalooline areng 1) Goodyear - Loodusliku kautsuki ristsildamine a) kumm 1938 b) plastik (eboniit) 1851 2) Tselluloos - 1860 a) nitreeritud tselluloos b) tselluloid Vask-ammoniaakkiud (Cu(OH)2+NH3) c) Viskooskiud (ksantogenaat) d) Atsetaatkiud (äädikhappe anhüdriid) 3) Herman Staudninger - 1920.a. tänapäevase makromolekuli mõiste, polümeeriteaduse isa 4) Wallace Carothesrs a) DuPonti firmas alates 1931 b) Polümeeride süntees Polüamiidid, c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen 7) Paul Flory - Polümeeride reaktsioonide mehhanism, konformatsioon, polümeeride lahused, kummielastsus Plastmasse on väga erinevate omadustega, väljanägemisega ja kestvusega,
- statistiline ( juhuslik) lülide paigutus - x - - - x - - xxx - x - xx - - - altrnatiivne ( väga range järjestus) x - x- x- x- x- x- - blokk paigutus , milles vahelduvad pikemad homopolümeersed plokid, mis on seotud kovalentse sidemega. ---- xxxx ---- xxxx ---- xxxx ---- - pook ahelaga, on hargnenud ahelaga polümeer, mille peaahel koosneb üht tüüpi, kõrvalahel teist tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult
soodalahusega. mõlemal juhul on põhimass vesi. Aga sellega sarnasus aineid - dioktüül- voi diheksüülftalaate: 20) Polümeeride omadused ja klassifikatsioon ka lõpeb. Segus on monomeer ja initsiaator, kuid sel R0 Sõltuvalt polümeeri makromolekuli geomeetrilisest juhul peab initsiaator olema veeslahustuv ehk n CH2 = CHCl...............[- CH2 CHCl- ] n vormist võivad kõrgmolekulaarsed ühendid olla monomeeris mittelahustuv (monomer-insoluble type). lineaarse (A), hargnenud (B) või ruumilise (võrkja) Kasutatakse pindaktiivseid aineid koos segamisega, et Kasutamata monomeer eraldatakse ventileerimisega ja
Seega koosneb tselluloos glükoosi jääkidest, mida võib kius olla 1400-12000. teiste monosahhariidide ja pektiinainete jääke on tselluloosis vähe. Tselluloosi keemilised omadused ja seega ka võimalused tema töötlemiseks on suures ulatuses määratud sellega, et tselluloos sisaldab kolme suhteliselt vaba hüdroksüülrühma asendites 2,3, 6. selle olulisuse rõhutamiseks kirjutatakse tselluloosi kvantitatiivne valem tihti [C6H7O2(OH)3]n. Tselluloosi makromolekuli ahela otstes asuvad lülid sisaldavad 4 OH-rühma. Tselluloosi iseloomustab kõrge kristallisatsiooni ja orientatsiooni aste. Üksikud makromolekulid on ühinenud umbes 60 kaupa kimpudesse, neid nimetatakse fibrillideks. Fibrillide vahel on poorid ja kapillaarid, mille tõttu tselluloos märgubki ja on värvitav. Olenevalt taime liigist on nn kristallunud piirkondade ulatus tselluloosis erinev: puuvilla tselluloosil on on see 50 70%, lina tselluloosil 75 80%,
See RNA väljub core osakesest. Replikatsiooniks nimetatakse positiivsel RNA-l negatiivse ahela sünteesi (dsRNA moodustumine). Replikatsioonile eelneb alati positiivse ssRNA segmentide selektsioon ja pakkimine. Peale transkriptsiooni toimub sekundaarne transkriptsioon. Rakule seondumine ja rakku sisenemine Reoviiruse antiretseptor (∂1 valk) võib seondada põhimõtteliselt iga makromolekuli, milles on olemas siaalhappe grupid. Reaalsed retseptorid võivad olla erinevatel rakkudel erinevad: üheks selliseks on junction adhesion molecule 1 (JAM 1). Reoviiruse seondumine võib olla kaheetapiline: Esmalt toimub reoviiruse antiretseptori seondumine siaalhappe jäägile Järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb antiretseptori “pea” struktuur).
(Kr. graph( - Vastavalt sp2-hübridisatsioonile ühinevad kirjutan C aatomid makromolekulideks – kuueaatomiliste rõngaste lõpmatud kihid Kihid eralduvad kergesti: → joonistusvahend, määrdeained. G. on pehme. sp2-hübridisatsioon on stabiliseeritud delokalis-d π-sideme poolt (moodustub iga makromolekuli aatomi neljanda elektroni arvelt). Erinevalt benseenist on π -side grafiidis delokali- seerunud kogu makromolekuli ulatuses. - see seletab g. elektrijuhtivust, metalset läiget Keemiliselt teemandist veidi aktiivsem, kuid üldiselt üsna passiivne väga tulekindel (hapniku puudumisel) → tiiglid, ahjude vooderdus
alusepaariga, on meil tegemist kahe ahela katkestusega, mille tulemusel kromatiin murdub kaheks tükiks. Ioniseeriva kiirguse toime DNA makromolekulidele. DNA ahela katkestused DNA paigutust kromosoomides illustreerib järgnev joonis: Eelnev joonis annab ettekujutuse kui tihedalt on DNA kromosoomides kokku pakitud. Ioniseeriva kiirguse toimel tekkivad DNA ja kromosoomide muutused on otseselt seotud ja seletatavad DNA makromolekuli ehitusega ja DNA paigutusega kromosoomis erineva raku elutsükli faaside lõikes. Kui ioniseeriv kiirgus avaldab DNA molekulile toimet, siis energia, mis üle kantakse võib lõhkuda mõne keemilise sideme, näiteks võib puruneda üks kahest DNA sahhariidi-fosfaadi külgahelast. Tekkinud kahjustust nimetatakse ühe ahela katkestuseks. Punktkahjustus (molekulaarne kahjustus) – ühe keemilise sideme katkemisel tekkiv kahjustatud ala molekulis.
kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab elusorganismide ehituse ja nende funktsioneerimise. Seejuures ongi molekulaarbioloogia üks keskseid probleeme füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavuse uurimine. Molekulaarbioloogia sündi on kirjeldanud J. Watson oma raamtus "Double helix" (e. k. Kaksikspiraal, "Loomingu" Raamatukogu, 1972). DNA on ilus näide selle kohta kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse pärilike protsesside - geneetilise informatsiooni säilitamise ja paljundamise kindlakstegemiseks. Just DNA komemõõtmelise struktuuri kindlakstegemine pani aluse molekulaarbioloogiale. 1. Molekulaarbioloogia dimensioon Molekulaarbioloogia on suures osas struktuurne teadus, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ja nende funktsionaalsete komplekside struktuuriga ja
annaabi.ee 
