Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud eritavad tsütokiine, mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku apoptoosiga ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad nakatunud rakule väga lähedale ning signaali toimel vabaneb T-rakkudest perforiinproteiin, mis kaltsiumioonide toimel kinnitub sihtraku plasmamembraanile. Selle tulemusena läheb rakk apoptoosi.
ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega väheneb ka viskoossus. Seega faktorid nagu madal liikumiskiirus (nt liiga väike pinge deformatsiooniks) või liiga
membraanidesse (et toimuks õigesti orienteeritult). 2. Kirjelda sekretoorset rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud. Mis on eksotsütoos - transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga ja endotsütoos - väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine (pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil, vesiiklid liiguvad lüsosoomi, fagotsütoos suuremate (tahkete) partiklite omastamine ja lagundamine, konstitutiivne selle kaudu sorteeritud
rakumembraani kihte. Niisugune jõud võib mitte üksnes rakukesta ja selle organellid lõhkuda, vaid lagundada ka üksikuid molekule. Ultratsentrifuugimisel tuleb kiirust suurendada järk-järgult, et aine või kudede lagundamisel saada kõigepealt terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid. Analüütilist ultratsentrifuugimist kasutatakse ainete makromolekulaarsete omaduste kindlaksmääramiseks, näiteks selle kindlakstegemiseks, missugustest aminohapetest koosneb mingi valk. 47. Kromatograafia Kromatograafia on sobiv meetod erinevate segude analüüsiks, segudes eraldatakse ained üksteisest. Statsionaarne faas (ehk paigalseisev faas): Kolonnis paiknev aine, mis kolonnist läbi liikuvaid molekule enda külge seob ja siis jälle vabastab. Mobiilne faas (ehk liikuv faas): Vedelik või gaas mis läbi kolonni voolab ja uuritavaid aineid edasi kannab
Standardiseeritud on puhaste ainete nimetused. Nimetused on välja töötatud organisatsiooni JUPAC poolt. · Pildid 3. Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest.
- Reproduktiivsel kloonimisel saadakse transgeenne kloonitud isend; terapeudilisel kloonimisel saadakse tüvirakkudest patsiendispetsiifilisi rakke ja kudesid - Immuunpuudulikkuse geeniteraapia, ajukasvajate geeniteraapia, inimese kasvuhoromooni geeniekspressioonivektor 76.Transgeense taime saamine - DNA viimine taimerakku - Transgeensete taimde Ti-plasmiidid - Molekulaarne tšaperon – valk mison abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuurite assambleerimisel/deassambleerimisel ja voltumisel, kuid mida ei ole enam normaalse bioloogilise funktsiooniga struktuurides kus need on juba toimunud 77.Pöördgeneetika (antisenss-RNA) - Geneetilise uurimise viis mille puhul kasutatakse geeni nukleotiidseid järjestusi selleks, et saada geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti ennustamine
silikageel, opaal 2. Mille alusel klassifitseeritakse kolloidsüsteeme? Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv. Kolloidkeemia käsitleb süsteeme, mille ühe komponendi mõõtmed jäävad vahemikku nanomeetrist mikromeetrini. Seega moodustavad selle süsteemi molekulid. Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed 3. Milliseid meetodeid kasutatakse kolloidsüsteemide valmistamiseks? Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest,
Valge (tööstus) Bioinformaatika 5. Mikroobne toit 6. Inimese kasvuhormoon inimese kasvuhormoon (ingl. Human growth hormone)- Inimese normaalseks kasvuks vajalik signaalne polüpeptiid hüpofüüsist. Inimese mõnede kääbuskasvutüüpide korral on vastav geen defektne. 7. Molekulaarsed tšaperonid molekulaarsed tšaperonid (ingl. Molecular chaperones)- Valgud, mis on abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuuride mittekovalentsel assambleerimisel/deassambleerimisel ja voltumisel/mittevoltumisel, kuid mida ei ole enam normaalse bioloogilise funktsiooniga struktuurides, kus voltumine või assambleerumine on juba toimunud. 8. Ti-plasmiidid, geenide ülekanne taimedel Ti-plasmiid (ingl. Ti plasmid)- Agrobacterium tumefaciens´i ja A. rhizogenes´i suur rõngasplasmiid, mis põhjustab taimedel
kovalentse kompleksi või dissotsieeruda ja vabaneda ensüümist. Enesetapuinhibiitorite nõuded: Peavad ilma märklaud ensüümita olema vähereaktiivsed ei tohi põhjustada kõrvalreaktsioone Spetsiifiliselt aktiveeritavad märklaud ensüümi poolt Kui akt inhibiitor on moodustunud ja ensüümiga mittekovalentses kompleksis, siis igal juhul peab jääma ensüümiga seotuks ja inaktiveerima seda, ei tohi nn lekkida. Valkude interaktsioon makromolekulaarsete liganditega Tugev inhibitsioon on siis, kui Kd on väike. Ntx trüpsiini inhibitsioon pankrease trüpsiini inhibiitori PTI poolt Kd=6,010`-14 M (väga tugev seostumine). Tahame Ki väärtusi teada saada, siis peame inhibiitori väärtusi muutma K i kandis. Kui [PTI]= 6,010`-14 M. Vaatame, mis on poolestusaeg reaktsiooni jaoks: Reaktsioon on aeglane, sest poolestusaeg on nii suur, inhibiitorit on vähe, seostumine on aga muidu tugev.
naatriumikanalid. Transpordisüsteemide mõjutamine Molekulide transportimine raku sisse ja sealt välja toimub väikeste avade (kanalite) kaudu, mis lasevad läbi ainult väga konkreetseid aineid, või transpordisüsteemide abil (ioonipumbad ja transporterid), mida väga tugevasti lihtsustatuna võib ette kujutada pöördustena või vesiratastena. Toime ravimite endi keemiliste või füüsikaliste omaduste tõttu Selle näiteks on makromolekulaarsete infusioonilahuste toimimine veremahu asendamisel. Manustamisviisid Veeni Intravenoosne (i/v) ravimite manustamine otse veresoontesse, nimelt veenidesse, on kiirabiolukorras soovitatav ravimi manustamisviis. Eelised: Kiire toime – pole vaja toimeaine omastamise mehhanismi järel oodata. 103 Maksast minnakse mööda – seedetrakti kaudu ravimite manustamisel läbivad ravimid kõigepealt maksa, mis osa toimeainest lagundab.
annaabi.ee 
