ulatuse esmaseks määramiseks nt. kiirabi tingimustes · Labakäe reegel rakendatav ambulatoorses praktikas Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul Pea 19 / 9% Ülajäse 9,5 / 9% Ülakeha 32 / 36% Alajäse 15 / 18% · Lund-Browderi skeem täpne haavade skeem vajalik haige hospitaliseerimisel PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA · Põletikumediaatorite vabanemisega on seotud nii lokaalne kui kogu organismi haarav põletiku reaktsioon · Leukotsüütidest, trombotsüütidest ja makrofaagidest vabaneb lokaalselt kiniine, tsütokiniine, histamiini ja vabu O2 radikaale · Suure pinna põletus vallandab tuumornekroosifaktor-alfa ja interleukiinide vabanemise PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA üldine ekstravasatsioon Hemokontsentratsioon organite isheemia sokk Korrektne põletuse diagnoos sisaldab: · Põletushaava sügavust · Põletuse suurust protsentides · Etiologilist faktorit · Põletushaavade lokalisatsiooni
Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad). Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega.Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud: vereseerumi globuliinide sünteesijad (antikehad).Nuumrakud: mitmesuguse kujuga tsütoplasmarohked rakud. Rakutuum on väike ja mitokondreid on vähe. Kõrgelt diferentseerunud, sisaldavad hepariini, histamiini, serotoniini .Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26
- Modifitseerinud LDL partiklid läbivad kergesti barjääre ja nende tungimine subendoteliaalkihti on paratamatu - OxLDL aterogeensus - Otsene tsütotoksiline toime endoteelirakkudele (kahjustab endoteeli barjäär) - Põhjustab intima-media paksendite arengut ja teket - Vasodilatatsiooni häirimine - Põhjustab monotsüütide kleepumist endoteelile, soodestab nende migratsiooni subendoteliaalkihti ja muundumist makrofaagideks, makrofaagidest vahtrakkude tekke soodustamine - Veresoonte silelihasrakkude proliferatsioon ja intimasse migratsiooni soodustamine - Initsieerib ateroomis põletiku - oxLDL agregaatidel on otsene naastude põhisüdamike teket soodustav toime - Soodustab aterosklerootiliste naastude rebenemist, põhjustab trombotsüütide kleepumist endoteelile ja soodustab trombogeneesi - Immuunsüsteemi talitsluse häire - Ateroskleroosi patogeneesi põhilised momentid
Viirus on kultiveeritav rakuliinides, kuid ei põhjusta tsütopaatilist efekti. Viiruse kindlaks tegemiseks nakatunud rakkudes kasutatakse IFM-i või kaudset immunoperoksüdaasvärvingut. Patogenees. Kuna on tegemist suhteliselt uue haigusega, tuginevad senised arusaamad haiguse patogeneesi kohta eksperimentaalsetel uuringutel. Sigade võõrutusjärgse multisüsteemse sündroomi korral kahjustub lümfoidkude ja tekib immunodefitsiit. Lümfoidkude degenereerub ja asendub histotsüütidest ja makrofaagidest koosneva infiltraadiga. Viirus kumuleerub makrofaagides. Peroraalse nakkuse korral organismi sattunud viirus paljuneb esmalt tonsillides ja kandub verega kolme päevaga üle kogu organismi Kinnitust on leidnud ka viiruse vertikalne levik emalt järglasele. Nii tsirkoviirus-1-te, kui ka 2-te on isoleeritud aborteerunud või vastsündinud. põrsaste südamest ja rinnaõõne vedelikust. Kaasasündinud treemorit põdevatelt põrsastelt isoleeritud viirusega nakatati emiseid oraalselt
Parenüüm jaotub kooreks ja säsiks. Koores sisalduvad lümfifolliikulid. Lümfisõlme koore alumine osa nim parakorteksiks, sisaldab T- lümfotsüüte. 36. Põrn. Splen. Lümfoidorgan, mis filtreerib verd. Põrna ümbritseb kapsel, millest lähtuvad organi sisemusse trabeekulid.Trabeekulite vahele jääb põrna pulp, mis jaguneb valgepulbaks (pulpa alba, ümbritseb põrnaartereid) ja punapulp (pulpa rubra). Valgepulp koosneb lümfotsüütidest ja makrofaagidest. Punapulp koosneb sinusoididest ja seal toimub erütrotsüütide lagundamine makrofaagide poolt. 37. Endokriinsüsteemi üldiseloomustus. Endokriinnäärmed – gll. endocrinae Eristuvad teistest näärmetest viimajuhade puudumise poolest. Eritavad sisenõret verre, lümfi, peaaju- seljaaju vedelikku, koevedelikku ja need transpordivad selle sihtorganisse. Väike osa näärmetest avaldab toimet tekkekoha lähedale rakkudele. Endokriinnäärmetel on kujunenud organispetsiifiline
Punane pulp – koosneb enamuses parenhüümist, mis sisaldab venoosseid siinuseid Valge pulp – tsentraalarterioolidega seostuv lümfoidkude, mis koosneb lümfisõlmekestest ja periarteriolaarsetest lümfoidtuppedest Venoossiinuste vahele jääb pulp kitsaste väätidena – põrnaväädid Põrna punane pulp koosneb peamiselt erütrotsüütidest, trombotsüütidest, T- ja B-lümfotsüütidest ja makrofaagidest Tsoon punases pulbis, mis vahetult ümbritseb valget pulpi, erineb ülejäänust – selles osas ei ole siinuseid, siin on hulgaliselt erütrotsüüte ja leukotsüüte Arvatakse, et 10% verest läbib selle perilümfoidse parenhüümi ja selles alas toimub vere rikastamine antikehadega ENDOKRIINSÜSTEEMI ÜLDISELOOMUSTUS Koordineerivad ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust, sünteesivad ja sekreteerivad hormoone
agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk. Enterotoksiin A-E, superantigeenid põhjustavad toidumürgistust (keetmisel ei lagune): vabastavad põletikumediaatoreid makrofaagidest, tugevdavad peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid.
(Meenutagem siinkohal ka antisemitismi ilminguid!) Ühesõnaga teema olid püsivalt ja piisavalt segane nii jätkuvalt mitmeski valdkonnas. Siinkohal tuleb peatuda käsitlustel immuunsusest. Püsis küsimus, mida immuunsus endast kujutab. Algas vastava ala teadustöö. Vene teadlane Ilja Metsnikov (1845-1916) püstitas fagotsütoosi2 teooria, mille kohaselt selleks kohandunud vererakud õgivad haigustekitajaid. Räägiti mikro- ja makrofaagidest. Immuunsus oleks seega organismi võime omada ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkond lõi rakuvaba vaktsiini, eeldades, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Kujunenud seerumi-ideoloogia pinnal leiti, et immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. Eelmisel sajandivahetusel mõlemad suunad seoti ühtsesse konteksti, leiti, et keemiline
Tüüfuse ja teetanuse ravimid olid Esimese ilmasõja success-story'd. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. Püsima jäi aga küsimus, mida immuunsus endast üldse kujutab. Algas vastava ala teadustöö. Vene teadlane Ilja Metsnikov (1845-1916) püstitas fagotsütoosi teooria valged verelibled õgivad haigustekitajaid. Räägiti mikro- ja makrofaagidest. Immuunsus oleks seega organismi võime omada ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Sakslasi saatis edu difteeria vaktsiini loomisel (1891). Ühtlasi viisid nad asja uuele tasemele lõid rakuvaba vaktsiini, eeldusel, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Sakslased, kes oma seerumi-ideoloogia kaudu olid jõudnud haiguse sisuliselt nö humoraalteooria juurde (vastandus
annaabi.ee 
