13 voodikoha ulatuses. Suhtelist järsk langus toimus aastal 2007, kui tõusu tegi majutusettevõtete arv, kuid hetkel on keskmine veelgi madalam kui siis. Põhjuseks on ilmselt paljude majutusteenust pakkuvate väikeettevõtete arvu suurenemine. Voodikohtade keskmine arv majutusasutustes on pöördvõrdeline majutusettevõtete arvuga. Joonis 2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes 3. Majutatute arv Saare maakonna majutusasutustes Joonisel 3 on näha, et viimase kümnendiga on majutatute arv Saare maakonnas kasvanud ning loomulikult oli majutatuid kõige rohkem majanduse tipp ajal, ehk aastal 2007, mil Saaremaal majutati pea 150 000 turisti. Majanduslanguse aastail langes see arv aga 115 000 peale, kuid tõusis paari aastaga 20 000 majutatu võrra. Joonisel nähtav langus aastal 2012 on suure
? 4. Turism- on reisimise alamliik, mille all mõistetakse reisimist väljapoole isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkoha poolt tasustatav tegevus. Turist- ööbimisega külastaja, on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt ühte ööbimist sihtkohas. Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika, seal ööbimata. Majutatute arv- näitab majutusettevõtetes ööbinud isikute arvu. Ööbimiste arv- näitab majutatute poolt majututettevõtetes veedetud ööde arvu.(Jagades ööbimiste arvu majutatute arvuga, saame majutusettevõtetes ööbinud isikute keskmise reisi kestuse öödes.) 5. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide(välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi residentide(kodanike) reisimist väljapoole oma
4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-, spaakeskuse ja 150-kohalise hotelli tegevus. Lääne – Virumaal on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid, puhkebaasid ja laagrid, 30 puhkemaju ja suvilad, 18 turismitalu. Tärnihotellid puuduvad. 5 2. MAJUTUS-, VOODIKOHTADE NING MAJUTATUTE ÖÖBIMISED 6 3. KVALITEEDIJÄRGUGA ETTEVÕTTED Arma Puhkemaja - asub Lahemaa Rahvuspargi läheduses - Rutja rannakülas. Kokku on 13 voodikohta, 3 lisakoha võimalust. Arma ratsatalus saab puhata pere või väiksema seltskonnaga. Puhkemajas saab võtta ratsutamise algõpetuse tunde, käia hobustega mere ääres ja metsas sõitmas. Hobusehuvilised lapsed saab ka tuua ratsalaagrisse. Suvel tehakse paadisõitu merel ja korraldatatakse matkasi Uhtju saarel
4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. 4. Mõisted: turism, turist, ühepäevakülastaja, majutatute arv, ööbimiste arv, majutusettevõtte täituvus. Arvuta majutusettevõtte täituvus. 1 Turism- on mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon: a majutus koos toitlustamisega; b reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; c looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; d reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood;
rootslased 11 %, sakslased 7 %, venelased 4 %, leedulased 4 % [11] 2010. aastal tehti Hiiumaale 134 971 sisekülastust, mis võrreldes 2008. aastaga oli ligikaudu 12000 külastust vähem - sisenõudlus vähenes nii 2009. kui 2010. aastal. [11] Hiiumaal tegemist kahe turuga Eesti ja Soomega kuna nende majutatute osakaal on kogu turust 84%. Nagu tabelist näha võib on Eesti elanike ööbimisega sisereiside arv kokkuvõttes suurenenud 17 600 inimese võrra ehk 98% võrra. Siseturistide arvu suurenemist võisid mõjutada Hiiumaa kättesaadavuse paranemine (paranenud praami- ja lennuliiklus). Tabel 1. Hiiumaad külastavate siseturistide arvu muutumine 2006-2011. EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID --- Sihtkoht, Aasta ning Kvartal
13 Tabel 1. Jõgevamaa puhkemajanduse näitajad ajavahemikul 2009–2013 (Statistikaamet a)) tööreisil, % Voodikohta puhkuserei Majutatute ööbimised Majutatud Majutatud Majutatud täitumus, täitumus, Majutus-
Puhkusereisil, % 39 43 40 56 51 Tööreisil, % 33 30 29 28 27 Ööbimised 50149 60655 64271 71241 64375 Eesti elanikud 39177 47778 51261 56635 48791 Tabelist on selgelt näha, et Viljandi turismisektoris tuleb midagi ette võtta. Tubade täitumisprotsent on väga väike ja majutatute arv on kahanenud. Samuti selgub tabelist, et enamus majutatud inimestest on Eesti siseturistid. Järgevas diagrammis näeme, milline on tubade täitumine kuude lõikes. Tubade täitumus 2014 (protsenti) 35 30 25 20 Tubade täitumus 15 10 5 0 Joonis 1. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014. Allikas: Statistikaamet 2015.
suhtlemine ? Rahvusvaheline Hotellide ja Reisibüroode vaheline suhtlemise reegllistik Hotellileping majutusettevõtte ja edasimüüja vahel. Tellimuskiri, broneerimiskiri- kinnituskiri. 16. Majutusettevõtte tulukeskused? Tulukeskuse, valdkonnad, mis müüvad klientidele erinevaid kaupu ja teenuseid. Valdkonnad, mis toovad tulu, nt, vastuvõtulaud, toidu joogikohad. Majutus hindade struktuur, paketid, tuppa majutatute arv, allahindlus poliitika. Toit jook paketid, keskmine kulutus, müük välja, üritused. Lisamüük paketid, rent, vahendus(nt, pakettis mingi matk, teatripiletid..), lisateenused. 9 17. Majutusettevõtte tugikeskused? Valdkonnad, mis otseselt tulu ei too, kuid on väga olulised tulu tootvatele valdkondadele. Nt, majapidamine, ramatupidamine, personali juhtimine, hooldus ja parandustööd.
Kui majutushoones on 1050 majutuskohta, tuleb paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, üle 50 majutuskoha olemasolul tuleb paigaldada automaatne tulekahju-signalisatsiooni- süsteem tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (RTI, 09.11. 2004, 75, 525). 38 11. Laagri majutushoonetes peab olema korraldatud personali öine valve, kellel on juurdepääs laagri hädaabitelefonile ja majutatute tulekahjust helilise alarmeerimise võimalus, kui olemasoleva tulekahju-signalisatsioonisüsteemi koosseisus puudub alarmiseade. 12. Laagri hooned peavad olema varustatud siseministri 30.06.1998.a määruses nr 19 "Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" (RTL 1998, 220/221, 875; 2000, 94, 1470; 2003, 91, 1362) ettenähtud arvu ja ettenähtud korras üles pandud esmaste tulekustutusvahenditega ning need peavad olema töökorras ja tähistatud
annaabi.ee 
