raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kik seadused pidid lhtuma ainult valitseja tahtest. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja vimetele iglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad tmbasid selge piiri absolutismi ja trannia vahele, rhutades perekonna ja eraomandi kaitset.
ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist
katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest. Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus.
1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim, aristokraatia kui nn paremate võim ja monarhia kui üksikisiku võim eelistas Bodin üksikisiku võimu. Bodini meelest oli demokraatia ja aristokraatia ebakindlad ning võis edukalt toimida õige lühikest aega. Piiramatu kuningavõimuga sai tagada elanike turvalisuse ja heaolu. Bodini meelest pidi see olema eluaegne, võim pidi olema ka absoluutne ja jagamatu. Sõltumatul majesteedil peab olema õigud välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. Kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja võimetele õiglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad rõhutasid perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18
aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega
ja kummardas armastusväärselt. «Ta ütles mulle, et tulevikus kavatseb ta valida oma musketäre kardinali kaardiväelaste hulgast!» «Härra kardinali kaardiväelaste hulgast? Aga miks?» küsis Porthos ägedalt. «Sest ta on arusaamisele jõudnud, et haput veinilaket on vaja värskendada hea veiniga.» Mõlemad musketärid punastasid kõrvuni. D'Artagnan ei teadnud, kuhu kaduda, ja oleks meeleldi maa alla vajunud. «Ja-jah,» jätkas de Treville üha enam ägestudes, «Tema Majesteedil on õigus, sest ausõna, on tõsi, et usketärid mängivad õukonnas üsna haledat osa. Eile htul kuningaga malet mängides jutustas härra kardinal kaastundlikul ilmel, mis mulle sugugi ei meeldinud, et üleeile need neetud musketärid, need käratsejad -- kardinal rõhutas neid sõnu eriti irooniliselt, mis mulle veel vähem meeldis --, need kiitlejad, lisas ta, vaadates mulle otsa oma tiigripilguga, olid üleeile õhtul mingis Ferou tänava kõrtsis lärmanud ja
Nii demokraatia kui aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle. Bodin oli veendunud, et suveräänsust (maiestas) saab kanda vaid üks isik, kui neid on palju, pole ka suveräänsust. Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest ,,sest selline on Meie tahtmine" (car tel est notre plaisir). Bodin eitas nii Aristotelese püstitatud võimude lahususe printsiipi kui ka keskaegset riigiideaali, mis nägi paljude seisuste kooskõlalist tegevust.
«Mu härrad, tulge vaatama. Kas see seal pole tulekahju?» 2 6 0 Mõlemad Genti kodanikud tulid tema juurde. «Suur tuli,» ütles Willem Rym. «Ohoo!» lisas Coppenole, kelle silmad äkki särama lõid. «See tuletab mulle meelde härra Hymbercourfi maja põlemist. Seal on vist kaunis suur mäss lahti.» «Arvate, meister Coppenole?» Ja Louis XI pilk oli peaaegu niisama rõõmus kui sukakuduja oma. «Seda on kindlasti raske alla suruda?» «Jumala eest, teie majesteedil tuleb sinna paisata kaunikesti sõjamehi.» «Ah minul! See on teine asi,» arvas kuningas. «KuIj ma ainult tahaksin ...» Sukakuduja vastas julgelt: «Kui see mäss selline on, nagu ma arvan, siis ei tee teie ainult oma hea tahtmisega midagi, majesteet.» «Vader,» vastas Louis XI, «kahest mu ihuväe kompaniist ja ühest suurtükipaugust oleks küllalt, et seda matside kupatust laiali puistata.» Hoolimata Willem Rymi märguandest, ei mõelnud sukakuduja kuningale järele anda, vaid
On tal neid tarvis? Ei ole! Ka nende raha pole härra Maurusel tarvis. Härra Maurusel pole teid üldse tarvis, tema saab muidugi läbi. Aga kellel on teid siin tarvis? Eesti rahval on teid tarvis, eesti rahval ja meie armulisel keisrihärral, neil on tarvis. Aga ütelge nüüd ise, mis teeb eesti rahvas või armuline keisrihärra niisuguste poistega, kes müüvad oma ladinakeele raamatud teistele, poevad palve ajal laua alla ja loevad seal raha! Ka eesti rahval ja keisri-majesteedil pole niisukesi tarvis. Ja teie pikk, mis on teil teie pikkusest kasu, kui lähete ja ostate selle lühikese käest raamatud ära! Mis kasu on sellest, et isa teid puhta pereleivaga on söötnud ja kasvatanud! Ikka teete, nagu oleks teil moonamehe või vabadiku aganakannikas kotis. Vaadake nüüd kõik seda pikka, vaadake tema pikka nägu; tema on see, kes..." Jumal teab, kui kaua direktori kõne oleks kestnud ja kuhu ta viimaks oleks välja viinud, aga
annaabi.ee 
