tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste mõõtmise probleemidega. Traditsiooniliselt kuulub majandusteaduse alla ka majandusliku mõtte ajalugu, mis on sisuliselt üks mõtteajaloo valdkond. Mõnikord mõistetakse majandusteaduse all ka ettevõttemajanduse valdkondi nagu turundus, mis tegeleb reklaami- tarbija- ja müügi küsimustega, ning ärijuhtimine ehk management, mis tegeleb tööjaotuse, rollide ja informatsiooni liikumisega kollektiivis. Traditsiooniliselt on majandusteaduslikud uuringud tuginenud teoreetilistele mudelitele ja ennustatud seaduspärasuste empiirilisele kontrollile. Ajalooliselt on mudelid esitatud sõnaliselt, viimastel aastakümnetel on aga peaaegu ainuvalitsevaks saanud formaalne matemaatiline esitus. Vaatamata matemaatilisele keelele ei püüdle teoreetiline mudel majandusteaduses, erinevalt loodusteadustest, peaaegu kunagi täpse mõõdetava tulemuse ennustamisele. Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise
Turg on väga efektiivne kui püüame äriloogika järgi toimida. Äriloogika mittearvestamine inimeste elukvaliteediga ning ühiste hüvedega. Suutmatus pakkuda avalikke hüvesid Teabevaegus, mis ei võimalda optimaalselt toota. Majanduse tsüklilisus tähendab ebastabiilsust ning sellest tulenevalt paratamatult vahendite ebaadekvaatset kasutust. Inimese mittemasinlikkus ei võimalda toimida läbinisti ratsionaalselt nagu majandusteaduslikud reeglid eeldavad. Ka turu toimimine eeldab riigi olemasolu vaidluste lahendajana. RIIGITÕRKED: Soov luua ebaausaid eeliseid- erasektori motivatsioon osta ära poliitikuid või mehitada avaliku sektori oma huvide kaitsjatega Poliitikute võimuiha paneb tegutsema ennekõike tagasivalimist, mitte üldist huvi silmas pidades Semusuhted-erinevad sektorid võivad sõbra suhete tulemusel sattuda ebaausa kohlemise alla.
selle tagajärgedel püsida turujõududest sõltumata. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine diskrimineerimine o Töövõtjate valikud: väljaõpe, töökohavalik o Tööandjate valikud Diskrimineerimine sotsialiseerimine o Piiratud valikud Põhjuslikkus: eelistused tööjaotus Institutsionaalsed tegurid Piiratud mobiilsusvõimalused 2. Majandusteaduslikud Uusklassikaline teooria Sissetulekute maksimeerimine elu jooksul kõrge sisenemispalk; väikse tööstaaziga kaasnev sissetuleku tõus; väike inimkapitali devalveerumine; vajadus vähese inimkapitali järele Eelistused tööjaotus Tulemused Naiste sisenemispalgad madalamad Naised, kes plaanivad pikemalt tööturul olla: eelistasid erialasid, kus ülekaalus mehed; pole seost palneeritud karjääri pikkuse ja erialavaliku vahel
hüvised piiratud, V (hüviste piiratuse põhjus ressursside piiratus) 13 4. DISKUSSIOON 1) Majandusteadlased on uurinud, mis on rikkus. Mida Teie peate rikkuseks ja kuidas taolist rikkust võiks suurendada? 2) Miks tuleb inimestel majanduselus teha valikuid ehk majanduslikke otsustusi? 3) Tuletage meelde, milliseid majanduslikke valikuid Teil tuli teha eilse päeva jooksul. Millised olid nende valikute alternatiiv - ehk loobumiskulud? 4) Kuidas võivad majandusteaduslikud teadmised meid abistada valikute tegemisel? 14 5. Täitke lüngad, valides õige variandi: 1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ............... (efektiivsuse ja tasakaalu/konjuktuurikõikumistele) 2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on ............................ (marginalistid/J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/makroökonoomilises)........................
terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele; organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali. Karl Marx (1818 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e.
(Sealsamas: 7) Mõned Karl Marxi teosed, mis on eesti keede tõlgitud: · Filosoofia viletsus: vastus hr. Proudhoni "Viletsuse filosoofiale" eessõna F. Engels, ilmus eesti k.1964 · Gotha programmi arvustus tõlge saksa keelest, ilmus eesti k.1936 · Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide, Kapital, ilmus eesti k 1936 · Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. 1. kd. 1. raamat, Kapitali tootmise protsess, ilmus eesti k 1953 · Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast, ilmus eesti k 1982 12 KOKKUVÕTE Tabel 1. Tähtsamad aastad Karl Marxi elust. Aastaarv Tähtsus 1818 1883 Karl Marxi eluaastad 1830 1835 Õppis Marx Trieri gümnaasiumis. Õppis seal hästi, kuid erilise edukusega silma ei paistnud. 1835
läbirääkimised palkade üle, lobism poliitikas, strateegilised liidud majanduses, ka ühiskondlik kokkulepe 3. Mis põhjustab erinevusi teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel? Teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel on sageli olulised erinevused (Raudjärv,1995, lk 21). Selle põhjuseks on enamasti järgmised asjaolud. Konkureerivad erinevad majandusteaduslikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi. Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Sageli on raske kui mitte võimatu leida ajaloolisi analooge. Näiteks, Ida-Euroopa riikidel polnud mitte kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna. Seda polnud maailmas varem tehtud (toimunud) ja vastavad
toimivad just nii nagu nad toimivad). Majandusteooria on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivat õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Seejuures ei kata majandusteooria mitte kogu majandusteadmiste valdkonda. Joonisel 1.1. on kujutatud majandusteaduse jagunemine kaheks: majandusteooriaks ja rakenduslikuks majandusteaduseks. Rakenduslikud majandusteaduslikud distsipliinid2 hõlmavad praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooriat õpetatakse osana gümnaasiumide majanduskursustest ja ülikoolide esimestel kursustel. Majandusteooria peab õpetama selgeks majanduslikud põhimõisted ja seosed, et luua alusbaas rakendusteadustele. Tegemist on justkui uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamisega, mis peab aitama meie ümber toimuvat mõista ja seletada
8 Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist,
Kuid majanduspoliitikaga võivad tegeleda ka ametiühingud, tööandjate organisatsioonid, parteid, mitmesugused huvi- rühmad ja kes iganes. Teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel on sageli olulised erinevused (Raudjärv, 1995, lk 21). Selle põhjuseks on enamasti järgmised asjaolud. o Konkureerivad erinevad majandusteaduslikud koolkonnad, mis annavad ka probleemide lahendamiseks täiesti erinevaid soovitusi. o Uute probleemide lahendamiseks ei ole tihti majanduspoliitilisi seisukohti olemaski. Sageli on raske – kui mitte võimatu – leida ajaloolisi analooge. Näiteks, Ida-Euroopa riikidel polnud mitte kusagilt võtta õpetust, kuidas sotsialismilt tagasi kapitalismile minna
annaabi.ee 
