Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus ...
8.Miks riigid integreeruvad? Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid. Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise. Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide poliitilist mõjuvõimu. Majanduspoliitikate ühine koordineerimine suurendab nende efektiivsust ja mõju kolmandatele riikidele. Ühine positsioon läbirääkimistel suurendab võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelistel läbirääkimistel. Partnerriikide turgudele vaba juurdepääs suureneb ettevõtetevaheline konkurents luuakse suur tarbijaturg. Liikmesriikide ühised poliitilised ja majanduslikud eesmärgid vähendavad investeerimisega kaasnevaid riske. Ühine turg võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse
3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel: · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a. Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis. · Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), 1957.a. · Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a. · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1960.a. EL eesmärgid: Euroopa Ühenduse ülesandeks on ühtse turu ja liikmesmaade majanduspoliitikate progresseeruva lähendamise kaudu edendada Ühenduse majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja tasakaalustatud laienemist, tõsta stabiilsust, elanike elustandardit ja tihendada sidemeid Liidu liikmete vahel. 4)EL lepingu struktuur (3 sammast) · Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii EÜ varasematest vormidest kui ka plaanitud majandus- ja rahaliidu reeglitest. Ta hõlmab majandus- ja
valik. Tegelikult on kõik majandusprotsessid omavahel tihedalt seotud ning mõne majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia küll ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada teiste eesmärkide saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks, võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab traditsiooniliste majanduspoliitikate rakendamise järjest keerukamaks. Seetõttu on mitmed riigid loobunud aktiivest raha- ja fiskaalpoliitikast ning eelistavad teisi meetmeid. Sellisel juhul panustab riik eelkõige soodsa ettevõtluskliima arendamisse ning innovaatiliste tegevuste toetamisse, näiteks haridus- ja tööhõivepoliitika kaudu. Eesti-taolise väikeriigi puhul muudab majanduspoliitika rakendamise veelgi keerukamaks väiksus ja avatus ülejäänud maailma suhtes, teisisõnu – eesti
o Investeeringute, töökohtade loomise piirangud väiksemaks · n-ö ülekuumenenud majandus o liiga suur nõudlus kõrge inflatsioon, toodangu ülikiire kasv, ebakindlad inimesed kulutavad ruttu raha o Tarbimise piiramine maksud kõrgemaks, riiklikud kulutused väiksemaks, raha pakkumine kapitali hinna tõus o Hoiustamise soodustus nõudluse piiramine · Tava-majanduspoliitikate elluviimist raskendab ülemaailmastumine, riikide vastastikune sõltuvus · Teised meetmed: tähelepanu hea ettevõtluskliima arendusele, uuenduslike tegevuste toetamisele · Eesti puhul raskendavaks riigi väiksus, meie majandusarengu suur seotus välismaise majanduskeskkonna arenguga Välismajanduspoliitika pt. 5.8. Väliskaubandus · ehk rahvusvaheline tasand · Eksport · Import · Tollimaksud o imporditoll o eksporditoll
Sellisel juhul on majanduspoliitika ülesandeks piirata tarbimist. Tarbimise piiramiseks on jällegi mitmeid moodused tõsta maksumäärasid, vähendada riiklikke kulutusi või vähendada raha pakkumist, mille tulemusena tõuseks kapitali hind ehk intress. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II14 traditsiooniliste majanduspoliitikate rakendamise järjest keerukamaks. Seetõttu on mitmed riigid loobunud aktiivsest raha- ja fiskaalpoliitikast ning eelistavad teisi meetmeid. Sellisel juhul panustab riik ennekõike soodsa ettevõtluskliima arendamisesse ning innovaatiliste tegevuste toetamisse, näiteks haridus- ja tööhõivepoliitika kaudu. Eesti-taolise väikeriigi puhul muudab majanduspoliitika rakendamise veelgi keerukamaks avatus ja väiksus ülejäänud maailma suhtes, teisisõnu Eesti
Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud). USA majandusteadlane 20.saj. Rahateooria- arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitusest. Majandusteooria-majsubjektide käitumise üldistamine ja tõlgendamine (võimaldab aru saada kuidas inimesed käituvad), majandustegevuse ja -protsesside seaduspärasuste leidmine, majanduspoliitikate väljatöötamine ja juhtimine. Teooria on hüpotees, mida on edukalt kontrollitud! Teooria mõte: Selgitada nähtusi ja nendevahelisi seoseid abstraktselt (vaatame peamist sisu) Tuua esile nähtuste toimumise kõige tähtsamad põhjused, ignoreerides vähemtähtsat Prognoosida ja mõjutada majandusprotsesside kulgu Majateooria käsitleb süsteemselt: Majandussubjektide vahelisi suhteid (tarbijad, tootjad jm) Tehnoloogilisi seoseid
vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 83 Vabakaubandus Ühised Tootmistegurite Majanduspoliitikate liikmete vahel välistollid vaba liikumine harmoniseerimine Vabakaubandus- X piirkond Tolliliit X X Ühisturg X X X Majandusühendus X X X X Tolliliit Tolliliidu liikmesriigid kasutavad ühtset väliskaubanduspoliitikat
suurendamiseks, odava tööjõu sissevoolu takistamiseks ja mittemajanduslike argumentide tõttu, mis on seotud riigi kultuuriliste, poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkidega. 36 12.8. Võrrelge riikidevahelise integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on levinumad ja miks? Kaupade vaba liikumine, ühised välistollid, tootmistegurite vaba liikumine, majanduspoliitikate harmoniseerimine. Regionaalsete integratsioonilepingute puhul varieeruvad oluliselt nii hõlmatavate toodete liigid kui ka liberaliseerimise ulatus. Toodete osas hõlmavad kõik lepingud tööstustoodangut, samal ajal jätab enamik lepinguid välja põllumajandustoodangu, töötlemata tooraine ning kaevandustooted. Vaid üksikud lepingud lõpetavad oma liikmete vahel mittetariifsete impordipiirangute rakendamise. 12.9. Selgitage ja võrrelge kaubavahetuse loomise ja ümbersuunamisega seotud
annaabi.ee 
