Õppeülesanne 6 Aire Ilves RK32 Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise.
Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon, siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon, majandusootuste inflatsioon, struktuurne inflatsioon Adaptiivsed ootused- kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega Ratsionaalsed ootused- tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust Inflatsioonimäärast sõltuvad tüübid: * roomav inflatsioon- näitajaks kuni 10%, jooksev e galopeeriv
2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. 3. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, g g kasvab. kõrgtehnoloogia 4. Majandusootuste inflatsioon Majandusootuste j inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid g p palku,, mis saavadki inflatsiooni mootoriks. 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni spiraalid 1 Hinnad palk hinnad 1. Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid.
muutusteta. Tavalise inflatsiooni korral tõusevad kaupade ja teenuste hinnad erinevalt ja seetõttu muutuvad ka kaupade ja teenuste relatiivsed hinnad. Reaalses maailmas on puhta inflatsiooni esinemine võimatu, kuna hinnad ei muutu iialgi võrdses ulatuses. (Org kuupäev puudub, :20) Inflatsiooni saab liigidata ka tema tekkepõhjuste alusel: nõudlusinflatsioon, pakkumisinflatsioon, struktuurne inflatsioon ja majandusootuste inflatsioon. Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine,
suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, kõrgtehnoloogia kasvab. Majandusbuumi ajal kinnisvara sektori hinnatõus Majandusootuste inflatsioon - Majandusootuste inflatsioon sunnib nõudma kõrgemaid palku, mis saavadki inflatsiooni mootoriks Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p) vahega: r=ip Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud intressimääraga (r d). i = r d + p* Kaasajal on laenuintress kahes osas. Euroopa Liidus: i = Euribor + kokkuleppeline intress, mõned pakuvad ka fiseeritud intresse.
suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Maksuinflatsioon - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. inflatsiooni iseloomustavad näitajad: Tarbijahinnaindeks on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tema puuduseks on see, et ta ei arvesta piisavalt ostetavate kaupade asendatavust ega tarbija käitumise muutust seoses hindade muutusega.
suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Maksuinflatsioon - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. inflatsiooni iseloomustavad näitajad: Tarbijahinnaindeks on fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tema puuduseks on see, et ta ei arvesta piisavalt ostetavate kaupade asendatavust ega tarbija käitumise muutust seoses hindade muutusega.
hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. SIIRDEINFLATSIOON - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal toorme, gaasi ja naftasaaduste jms. hinnad tõusevad, toimub sama ka Eesti majanduses. MAKSUINFLATSIOON - Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Inflatsioon kujundab vastava majandusliku käitumise: ettevõtjad kavandavad uutele toodetele kõrgemad hinnad, lähtudes oodatavast inflatsioonist ja tarbijad omakorda kulutavad kõik sissetulekud kaupade ostmiseks, kartes, et tulevikus hinnad tõusevad veelgi. Tarbija käitumist inflatsiooni ootusel käsitlevad kaks arvestatavat teooriat adaptiivsete (mineviku
tulude kasv on piiratud. 1.49.1.6 Siirdeinflatsioon Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad. Näiteks kui Venemaal toorme, gaasi ja naftasaaduste jms. hinnad tõusevad, toimub sama ka Eesti majanduses. 1.49.1.7 Maksuinflatsioon Iga tootja on sunnitud kasumi säilitamise nimel kompenseerima neid kulutusi, mis on seotud täiendavate maksudega. 1.49.1.8 Majandusootuste inflatsioon tuleneb üksikisikute ja ettevõtete käitumisest. Inflatsioon kujundab vastava majandusliku käitumise. Näiteks kui inflatsioon on igapäevane nähtus, kavandavad ettevõtjad uutele toodetele kõrgemad hinnad, lähtudes oodatavast inflatsioonist. Tarbijad omakorda kulutavad kõik sissetulekud kaupade ostmiseks, kartes, et tulevikus hinnad tõusevad veelgi. Tarbija käitumist inflatsiooni ootusel käsitlevad kaks arvestatavat teooriat
annaabi.ee 
