Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901. Aastal välja andma ajalehte Teataja. Eestu ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei asutati juba 1904. Aastal. 1904. Aastal saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1904. Aastal sundis Nikolai 2 loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes sel teel vaigistada järjest tugevnevat rahulolematust.
Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües. Balti 20 saj algul- Baltimaad arenesid kiiresti. Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas linnaelanike osatähtsust. Rahvuslike ideede levik uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks. 19.sai lõpul oli Eestis üks mõjukam rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson. Ta andis välja Postimeest.K.Päts avaldas ajakirja Teataja. Eesti jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõttena sai mõjuvõimu Eestis ja Lätis sotsiaaldemokraatia. Eestlased saavutasid võidu Tallinnas. 1905. aasta Revolutsioon oli Baltikumile hea. Võideldi välja õigus emakeelsete erakoolide, sealhulgas keskkoolide loomiseks, lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus. Baltikumi areng- Avati erakoole. Hea märk oli Vanemuise ja Estonia teatrimajade valmimine. Lätis rajati Läti põllumeeste selts.
*talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht ,,Teataja"). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas. 1905.-1906.AASTA SÜNDMUSED BALTIKUMIS Nikolai II 17.oktoobri manifest lubati Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine.Eestis hakati mõisaid põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksusi. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega
Kõige olulisem oli agraarreform talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik. Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena
Sotsiaaldemokraadi linnaelanike osatähtsuse suurenemine, d, suur palvekiri,- arenes põllumajanduslik ühisstegevus, üritati läbi talud hõlmati üha tihedamalt rääkida turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht ,venestamine, postimees), ajaleht teataja(Päts). Eesti vastupanuliikumise ühiskond jagunes majandusmeesteks ja d, aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia Piiratud Mingi revolutsiooniga kaasa autonoomia olemas Autonoomiat polnud Rüüstamised- Eestis mõisate põletamised jne põletamised suudeti Eestis puudus valimisõigus ära hoida Naistel valimisõigus
väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19.saj mõjuvõimsamaks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson(1868 sünd), kes andis välja Tartus ajalehe ,,Postimees", mille ümber oli koondunud suur hulk tollaseid rahvuslasi. Advokaat Konstantin Päts(1874-1956) hakkas 1901.a välja andma ,,Teatajat". Teataja kuulutas ,,uueks jumalaks" majanduse, Postimees pidas oluliseks hariduse ja kultuuri edendamist. Nii jagunes Eesti ühiskond majandusmeesteks ja aatemeesteks. 1904.a õnnestus eestlastel saada võimukaks oma maa suurmas linnas, sest saavutati võit Tallinnas eesti-vene blokiga. 1905.-1906.a sündmused Baltikumis Nii Eestis kui Lätis mindi kaasa 1905.a puhkenud Vene revolutsiooniga. 16.okt 1905 toimus Tallinnas meeleavaldus, kus sai surma 94 inimest. 19.okt lubas Nikolai II manifestis lubati moodustada oma erakondi. Lätis oli sotsiaaldemokraatidel vene aatekaaslastega samalaadne vastasseis, kuid koostöö tihedam
Rahvuslikus liikumises oli alanud nn. Suurlõhe, kus seisid vastamisi kaks põhimõtteliselt erinevat lähenemist rahvuse edendamisele. Hurt pidas kõige olulisemaks kultuuri s.t rahva vaimu ja keele ning hariduse arengut. Jakobsoni arvates oli peamine eeskätt majandusliku pöörde saavutamine, millele peaksid järgnema muudatused vaimuelus. Üldjoontes oli tegemist selliste peasuundadega, mille esindajad võiks lihtsustatult nimetada aate- ja majandusmeesteks. Nende olemasolu on tunnuslik igale ajale, mil rahva tulevikuväljavaated laiemalt arutluse alla tulevad. Ka tänapäeval. Kahe nimetatud üldsuunitluse raames on võimalikd muidugi lugematud erivariandid ja vaevalt keegi tõsiselt võetav ühiskonnategelane asunud jälgalt ainult ühel poolusel, eitades täielikult teist. Poliitilise võitluse pidamiseks Balti erikorra vastu oli Jakobsonil vaja liitlasi. Ta lootis neid leida kohalikku erikorda vaenulikult suhtuvasse vene keskvõimust
See ei muutvat rahvuse olemust. Hurt kardab sakslasi, ei julge kõik väga välja öelda. Väikerahva teeb suureks tema vaim. Rahva teevad vaimult suureks haritlaskond. 17 C.R.Jakobson- ta erineb Hurdast selle poolest, et ta jaoks oli oluliseks majanduslikud ja poliitilised küsimused ja nõudmised. J arust pole kultuurilisel vaatel tulevikku. Rahvuslik mõte jaguneb majandusmeesteks ja kultuurimeesteks. Alles Eestist kaugel olles saadakse aru, mida see Eesti rahva hulka kuulumine tähendab. 23. L. Koidula isamaaluule Koidula luuletused. Neid ühendab see, et kõikide tekstide kaudu konstrueeritakse õnnelikku minevikku. Idealiseeritakse rahvuslikku minevikku, selle pildi pealt on võimalik luua olevik. Isamaaluules avaldub Koidula lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste luuletustega suutis ta
annaabi.ee 
