Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 1 Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P
‒ Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse (kapitali) - Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus: Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand ‒ Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem –>Tööstusharu, turg – Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Staatussümbolid, nende mõtestamine -> identiteet tegutsejana –> Organisatsioon – ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel
ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis majanduskultuur veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem Tööstusharu, turg Organisatsioon Leibkond, perekond Üksikisik väärtused indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile
sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus).
Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne);
MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust Majanduskultuuri erinevad tasandid: Majanduskultuuri erinevad tasandid: o Ühiskond, majandussüsteem o Ühiskond, majandussüsteem o Tööstusharu, turg o Tööstusharu, turg
Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega nii rollidevahelised kui rollisisesed Identiteet Indiviidi teadmised selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised, on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide interaktsiooniprotsessi, individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalse ja alati üksteisega seotud, on seotud samastumise-eristumisega ja kategoriseerimisega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Üksikisiku tasand: Seotud sots. Suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine, identiteet (sisemine/omistatud) Pere/leibkond: Tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine (tuluallikate ja kulude mõtestamine jne), majanduslikud suhted lähisuhetes (vastandumine väärtuste tasandil) Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid, ametiühindus, prof. liidud rahvusriigi ja
Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse. Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. Tööstusharu, turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused. Tegutsemis- ja
Globaliseerumisdebatid. Kriitika: globaalne majandus ei ole ,,lame" Uued globaalsed ebavõrdsusmustrid; globaallinnade areng; ,,globaalne regionaalsus" (McCann2013) Aeg kui uus konkurentsitegur (S. Sassen): ettevõtlusteenused vajavad lähedust teistele teenusepakkujatele -> komplekssed tooted-teenused; Kohaliku tasandi jätkuv olulisus, nt institutsioonid; kohalik tööjõud sildamas välisettevõtet ja sihtkohariigi majanduskultuuri jms David Held jt(1999): globaliseerumisdebatt ja ,,koolkonnad" Hyperglobaliseerujadrahvusriigi lõpp, turujõud domineerimas rahvusriikide valitsuste üle, uus globaalne maailmakord, piirideta maailm; Skeptikudpigem rahvusriikide valitsuste võimupiiride ümbermõtestamine; globaliseerumise asemel näeme rahvusvahelistumist ja regionaliseerumist Transformatsionalistidglobaalsed / lokaalsed sidemed ja kultuurivood
o Identiteet: indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. o Identiteedi primaarsed vormid: omandatakse varajases elustaadiumis. o Identiteedi sekundaarsed vormid: sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. o Võim: võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. 3) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel o Üksikisiku tasand: seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; identiteet. o Pere/leibkond: tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve kujunemine; majanduslikud suhted lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage
annaabi.ee 
