koloniaalriigid hakkasid üles ehitama iseseisvaid riike. Arengumaade üldjoonteks võib pidada suhtelist vaesust riigis, põllumajanduse suurt primaartoodete eksporti ja osakaalu SKP-st ning sõltuvust teistest riikidest. Rahvastiku kasvu ja urbaniseerumise tendents on suur ja esineb kultuurilisi vastuolusid, kuid tehnoloogia areng madal ning tulud on sageli ebavõrdselt jaotunud. (Parts 2000:46) Üldiselt tehakse vahet majanduskasvul, majandusarengul ja ühiskonna üldisel arengul. Majanduslik kasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas. (Parts 2000:15)
elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. [3] SKT näitajad räägivad vähe inimeste ja planeedi - elutingimustest. Majanduskasvul on otsene mõju ökosüsteemidele ja inimkonnale. Vastavalt ökoloogilise jalajälje metodoloogiale kasutavad inimesed praegu planeedi kõiki olemasolevaid ressursse 1,25- kordse liiaga. ELi jalajälg on 2,2 korda suurem kui liidu enda bioloogiline võimsus. ELi majanduslik tugevus sõltub seega ligipääsust ressurssidele, näit. energia, mineraalid ja puit, mida Euroopal endal on vähe. Arvestades, et WTOs kaitsevad arenguriigid nüüd jõulisemalt oma majandushuve, on EL 2006
Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa
Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. • Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut. • Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro. ARENG Euroopa integratsioon algas 9. mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest vajadustest
Regionaalpoliitikale pandi alus 1920ndate aastate lõpus Suurbritannias. Tänu sellisele ettevõtmisele hakati 1930ndatel aastatel soodustama ettevõtete ümberkolimist kõrge tööpuudusega aladele, et parandada sealset olukorda ning ühtlustada piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: 1) suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine 2) esmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine 3) ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) . Kodanike Euroopa
innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta. Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil: · suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine · eesmärkide ja määruste lihtsustamine; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine · ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa
(ELTL art 11, endine ELL art 6) Keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip Keskkonda võib pm kaitsta väga erineval tasemel - vastavalt konkreetse riigi avalikkuse teadlikusele ja valmisolekule arvestada keskkonnaga. Euroopa Liit on sätestanud, et tema eesmärgiks on keskkonna kaitsmine kõrgel tasemel: * Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. (ELL art 3) Mis on kõrge tase? * Nt võrdlemine riikidega, kus keskkonnakaitse on ilmselgelt kõrgel tasemel (Rootsi, Taani, Soome, Austria, Saksamaa)
31 - Pühendunud tarbija on vähem hinnatundlikum; - Hoiak brändi suhtes on positiivsem, kui mittepühendunud tarbijal; - Pühendumus on tugevalt sõltuvuses tulevikukäsitlusega. KOKKUVÕTE On iga ettevõtte otsustada, kuidas ta klientidest hoolib. Kui peetakse loomulikuks, et klient tuleb igal juhul ja sooritab ostu tema juures siis antud strateegiaga kaua turul ei püsi. Praegusel kiirel majanduskasvul on finantstulemused head, sest inimesi juhib tarbimisvajadus. Ostetakse kalleid ja tihti mittepraktilisi asju. Müüjatel on head ajad. Teisest küljest heade tulemuste varju jääb tegelemine tulevikuarendusega. Need, kes praegu investeerivad oma tulud CRM'i või mõnda teise kliendiprogrammi, saavad tulevikus suurema konkurensieelise. Tõenäoliselt hindab klient viie aasta pärast oluliselt rohkem professionaalset teenindustaset ettevõttes, mille põhjal teeb ta oma ostuvaliku
annaabi.ee 
