Seire tasandid Riikilik, kohaliku omavalitsuse ja ettevõte tasand(heitmed) Õhuseire,metsaseire,mulla, sisevee,põhjavee Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind Jaguneb: loodusvara kasutusõiguse tas(kalapüügiõiguse,metsaraie) ja saastetasu(kui saasteained heidetakse keskknda) See on kohustuslik makse, laekub keskkonnainvesteerigutele ning maksab tootja Keskkonnamaks maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast, Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Veenmine ja surve, adminstratiivsed(kuuletumine või karistus), majanduslikud Majandusmeetmed mida rakendatakse: Maksustamine (keskkonnatasud) Subsideerimine (mittetagastatav finantsabi, laenusoodustus, maksusoodustus) Sisse ja tagasimaksed Turooloomine, müüdavad saasteload(saastamisõigusega kauplemine, kindlustamine, tagatisraha süsteem) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid, (mittekuuletumistasu, sooritustagatis)
Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid keskkonnatasudest Eestis (emissioonimaks, teenusmaks, administratiivne maks, kaudsed maksud, maksude diferentseerimine. Subsiidiumid. Turu ergutamine. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ja nende näited Eestist). Saastaja maksab printsiibi põhimõte. Keskkonnaseire
Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Administratiivsed – institutsioonilised abinõud, millega mõjutatakse saastajat otseselt tootmisprotsesse reguleerides. Kuuletumine või karistus. Majanduslikud – võimalus valida soodsaim variant keskkonna saastamise vähendamiseks. Veenmine ja surve – sanktsioonidega mõjutamine. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: - Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine)
jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Kõikide loodusvarade tasu määrad suurenevad- nt lubjakivi kaevandamise määr oli 2001. aastal 2 eur/m2, kuid 2015. aastal 9 eur/m2. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: administratiivsed- institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine, nt piirnormid; majanduslikud- meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest; veenmine ja surve). Ökoloogiline maksureform: maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam
maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: 14 Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve. Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides. Ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus
Kohalike omavalitsuste eelarve Keskkonnatasuse kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. 1 Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: Maksustamine Turu loomine, müüdavad Subsideerimine saasteload Sisse- ja tagasimaksed Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Näited Eestist Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks)
Kohalike omavalitsuste eelarve Keskkonnatasuse kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. 1 Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: Maksustamine Turu loomine, müüdavad Subsideerimine saasteload Sisse- ja tagasimaksed Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Näited Eestist Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks)
seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks; koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu näiteid loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil Majandusinstrumendid keskkonnakaitses administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve Emissioonimaks makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks Teenusmaks tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks
maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse tööjõu maksustamist ökomaksureformi eesmärk: muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust majandusinstrumendid keskkonnakaitses: o administratiivsed (institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. Toimub tootmisprotsesside või – ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates) o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning
annaabi.ee 
