Metsa majandamine aitab kaasa erinevate metsasaaduste ja metsaga seotud teenuste tõhusamale kasutamisele, et kindlustada metsade majanduslik elujõulisus ja tuua kasu keskkonnale ja ühiskonnale. 6. printsiip: Keskkonnamõju Metsade majandamisel kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud väärtusi, veeressursse, muldi ning unikaalseid ja majandamise suhtes tundlikke ökosüsteeme ja maastikke säilitades sellega metsa ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust. 7. printsiip: Majandamiskava Vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud. 8. printsiip: Seire ja hindamine Tuleb rakendada metsamajandamise ulatusele ja intensiivsusele vastavat seiresüsteemi, mille abil saab hinnata metsade seisundit, tootlikkust, metsamajandamise sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning tõestada metsatoodete päritolu. 9
2) Kõvad lehtpuud: saar, tamm 3) Tarbeokaspuud: kuusk, mänd 4) Väheväärtuslikud puuliigid (ei osata või ei saa kuigi laialt tarbida) 5) Erikasutusega liigid (viljad, koor vms on vajalikud, kui puit) 3. Eesti väärispuud. Kadakas, karjalakask, pirnipuu. 4. Metsade majandamise põhinõue. Metsa majandamiseks nimetatakse metsa uuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset. Metsa majandamine tähendab arukalt läbi mõeldud majandamiskava. Väga oluline on juhinduda sästliku metsamajanduse põhimõtetest. Raie ei tohi ületada kasvu. 5. Metsa kasvatus. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Kalandus 1. Mis on kalandus? Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja
võõrandaks oma korteri. Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid · valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid. · Esindab kohtus korteriomanikke. · Peab koostama kalendriaasta majandamiskava. Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel. · Streik töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt. · Töösulg Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt. Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata 3 päeva jooksul
Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks. Koosneb järgmistest toimungutest: metsa inventeerimine; metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamine; metsa majandamise hindamine. Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga
Metsakorralduse põhjal koostatakse edasine majandamise projekt (majanduskava), mis pole tänapäeval enam kohustuslik Majanduskava sisaldab: o Iga puistule takseerkirjeldused, koos seletuskirjaga o Plaanimaterjal Määratakse: o Puistu koosseis o Puistu vanus o Kasvukohatüüp o Arenguklassid o Raiete teostamise aeg ja liik o Uuendamistööde planeerimine Majandamiskava eesmärk on tõsta puistu tootlikust metsa majandamisel o metsade koosseisu ja seisundi parandamine; o metsade taastamise kiirendamine; o metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; o metsa ratsionaalne kasutamine Metsamassiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks → kvartal Kvartalite võrgustik soodustab metsamajanduslike ja geodeetiliste tööde läbiviimist Kvartalid moodustatakse o kunstlik jaotus
7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta. (6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava ettevalmistamise käigus ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta, hüvitab ta selleks tehtava lisatöö kulutused. (7) Metsamajandamiskava koostaja kooskõlastab osaliselt või tervikuna kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis paikneva metsa majandamiskava kaitseala valitsejaga. Riigimetsa Majandamise Keskus kooskõlastab kaitsejõudude harjutusväljadel paikneva metsa majandamiskava Kaitseministeeriumiga. (8) Metsakorraldustööde tegevusloa omaja koostatud metsamajandamiskava kehtestab keskkonnaminister või tema volitatud asutus (edaspidi kehtestaja) ühe kuu jooksul metsamajandamiskava koostajalt saamisest arvates või jätab metsamajandamiskava kehtestamata, kui metsamajandamiskava või selle koostamiseks kasutatud
27. majandamiskavade koostamine ja juurutamine kalanduses, põhietapid Koodeksid, printsiipe tuleb arvestada. Majandiskavad tuleb koostade, et mis seis üldse on, see on esimene etapp. Swot alanüüs, küsitluslehti kasutada, jagada kaluritele. Praegune olukord kindlaks teha. Mida soovime, mis olukoda, riiklikke huve, euroopaliidu huvid. Kolmandal etapil, et kuidas tuleb neid eesmäerke saavutada, raharessursid, inimressurid, uuringud. Viimane etapp et kuidas majandamiskava juurutada-ellu viia. Et kui see riiklik, et kes seda siis kinnitab...Pika panna vatutav institutsioon ja koostada põhigrupp, tuleb tööül paika panna. V etapp: järalvalve ja kontroll..analüüsimine et miks ei tulnud jne 1)määrata kus me oleme (swot analüüs),präägune olukord 2)Mida me soovime (kalurite soovid,riiklikud huvid) 3)kuidas neid eesmärke saavutada (uurigud,inimressurss,raha) 4)kuidas majanduskava ellu viia.(meeskond,põhivedajad) 28
Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindab Läänemere kiluvaru ekspluateerimise jätkusuutlikuks. Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust ei ole saanud viimastel aastatel kestlikuks lugeda, seda peamiselt suure kalastussuremuse tõttu. Siiski on see tendents hakanud viimasel ajal vähenema. Liivi lahe räimevaru haldamine on toimunud lähiminevikus jätkusuutlikult ja probleemiks on sarnaselt avaosa räimele kõrge kalastussuremus. Tursa majandamine toimub Eestis Euroopa Liidu majandamiskava alusel ja sellest tulenevalt hoitakse etteantud kalastussuremuse taset kindlates piirides. Varu kasutamist saab lugeda mõõdukaks. Eesti vetes tursa töönduslik varu puudub. Tabel 1. ICES 2012. aasta hinnangul põhinevad varu näitajad 1 vt Lisa 2 Varu Kudekarja suurus Pikaajaline Viie aasta keskmine Maksimaalsejätk (SSB) 2012. aasta SSB tonnides suremuse tase usuutliku
annaabi.ee 
