Mune söödi tavaliselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli siiski pühaderoog, seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeval, või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati taludes sisse seadma puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid, hiljem ka aedmaasikaid ja vaarikaid. Marju söödi värskelt niisama, piima või meega maiuseks. Marju hakati keetma hiljem, kui suhkur maarahvale kättesaadavaks muutus. Jookidest on vanimad mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl, hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes kuni 20. sajandini väga kindel toidukord. Lõunasöögi
võib muutuda teraliseks või minna isegi kõrbema. (Kubo, 2010) Joonis 6. Valge sokolaad 11 KOKKUVÕTE Sokolaadi leiutamise ja valmimise lugu on üpris pikk ja keeruline, alates ajast 6. sajandi paiku ja jõudes tänapäeva välja. Maiade hõimude algteadmised jõudsid tänu Uue Maailma avastamisele ka Euroopasse, kus sokolaad arenes välja selliseks maiuseks, nagu täna seda tunneme. Sokolaadi valmistamise aluseks on kakaopuu, mille viljadega tehakse läbi hulgaliselt protseduure, mis kõik teevad lõpptoote kvaliteedi võimalikult heaks. Sokolaadimeistrid saavad oma maitse järgi ka protseduuride käiku muuta, et saada sobivaim tulemus. Sokolaadi põhitüübid on valge, tume ja piimasokolaad. Nendest kõige magusam on valge sokolaad, mille valmistamiseks kasutatakse ainult kakaovõid. Piimasokolaadi puhul on osa
piima. Sulatamisel nõuab aga valge šokolaad erilist hoolt, liiga kiire kuumutamise tagajärel võib muutuda teraliseks või minna isegi kõrbema. (Kubo, 2010) Joonis 6. Valge šokolaad KOKKUVÕTE Šokolaadi leiutamise ja valmimise lugu on üpris pikk ja keeruline, alates ajast 6. sajandi paiku ja jõudes tänapäeva välja. Maiade hõimude algteadmised jõudsid tänu Uue Maailma avastamisele ka Euroopasse, kus šokolaad arenes välja selliseks maiuseks, nagu täna seda tunneme. Šokolaadi valmistamise aluseks on kakaopuu, mille viljadega tehakse läbi hulgaliselt protseduure, mis kõik teevad lõpptoote kvaliteedi võimalikult heaks. Šokolaadimeistrid saavad oma maitse järgi ka protseduuride käiku muuta, et saada sobivaim tulemus. Šokolaadi põhitüübid on valge, tume ja piimašokolaad. Nendest kõige magusam on valge šokolaad, mille valmistamiseks kasutatakse ainult kakaovõid. Piimašokolaadi puhul on osa
Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse Suureks linnuseks- Castrum Maiuseks nimetatakse ülejäänud Toompead peale ordulinnuse, mille tõhuslikku looduslikku kaitset suurendasid kindlusseinad. Pärast Jüriöö ülestõusu müüsid nad oma valdused Saksa Ordule, see omakorda Liivi Ordule. Liivi Ordu ehitas väikese neljakandilise kastelli ümber uueks siseõuega konvendihooneks. (Orduvendade latriinis ehk välikäimlas asub preagu riigikogu kohviku suitsetajatesaal) 16. saj. lõpus kaotas linnus kaitsefunktsiooni, nüüdsest ehitas
Kanepist tehti paksu pudru taolist kanepi tampi. Pruunistatud kanepi seemned tambiti upris jahus. Millele pandi maitseks soola ja sibulat. Kanepi tampi määriti leivale. Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid
Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed
Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes. Puumahladest on vast kõige tuntum kasemahl, mida joodi nii värskelt kui ka hapendatult. Kasemahla kasutati ka iluraviks. Vahtramahla lasti harva, kui mitte öelda, et isegi väga harva. Teine suur sektor on tee- ja maitsetaimed
Moslem tunneb suurt naudingut elamast iga päevast elu oma uskumuste kohaselt. See tähendab, et islamimaailmas valitsevad mitmesugused toidukeelud, mis on enne kõike seotud sooviga püüda vältida kõike roojast ehk sakraalselt ebapuhast. Näiteks ujuvate loomade liha oli lubatud süüa, maismaaloomadest aga siga kui roojane oli igal juhul keelatud. Toiduvalmistamist peetakse kunstiks ja hea kokk on väga kallis ning kõrge lugupidamisega. Samas peetakse islamimaailmas lihtrahva maiuseks granaatõuna, viigimarju, arbuuse, samuti hapendatud nisu, musti viinamarju, tammetõrusid, kastaneid ja praetud kundzutiseemneid. Hoidutakse ka kõikidest juur- ja puuviljadest, mis lõhnavad teravalt - rõigas, küüslauk, sibul, seller, või sisaldasid luukive - oliivid, datlid, aprikoosid, virsikud ja viinamarjad. Samas peetakse luksuslikuks magustoitudeks india oliive, luukivide tuumi, roosivees pestud suhkruroogu, Balhi aivat või süüria õunu.
kiiresti sitkeks ja kuivaks. Küpsete guajaavide mõne tunni pikkune jahutamine külmkapis enne söömist toob maitseomadused eriti hästi esile. Puu otsas küpsenud parimate guajaavisortide viljakest on nii mahlane ja pehme, et vilja võib süüa otse peost. Kõvakoorelised viljad on kõige praktilisem poolitada ning lusikaga õõnestada koorepoolikust viljaliha. Soojades maades on väga populaarseks maiuseks tihke, iirisetaoline guajaavipasta, mida inglise keeleruumis kutsutakse guajaavijuustuks (guava cheese). Ameerika hispaaniakeelsetes regioonides on eelistatuimaks desserdiks cascos de guayaba, otsetõlkes «hautataud guajaavikiivrid». Roa valmistamiseks surutakse poolitatud viljade rõngakujuline keskosa läbi sõela, et seemned eemalduks. Viljaümbrised hautatakse siirupis pehmeks ning antakse lauale koos seemneteta viljaliha ja toorjuustuga.
keskkonda väga tõhusalt neutraliseerib. Kuigi lehmapiim sisaldab palju piimasuhkrut ehk laktoosi, ei põhjusta see kaariest, sest piimas sisalduvad ka olulised kaitsefaktorid: piimavalk ehk kaseiin, kaltsium, fosfaadid ja rasvad. Ka maapähklid on tuntud hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, siis vähendab see tänu suurele kaltsiumi ja rasvade sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti kui see sisaldab ka pähkleid. Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõned rasvhapped takistavad streptokokkide kasvu. Nii näiteks on kohvisaiakese kergesti fermenteeritavaid süsivesikuid biofilmi mikroobidel hoopis lihtsam kasutada võrreldes rasvases kotletis leiduva riivsaiaga. Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsu närimisega. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool
annaabi.ee 
