saadetakse müügivõrku. Koore liigid. Eestis on praegu saadaval kolme erineva rasvasusega koort: 10%, 35% ja 38%. Esimene neist leiab kasutamist toiduvalmistamisel ja kohvikoorena, teised kaks omavad muule lisaks ka suurepärast võimet vahtu minna. Rõõsa koore valmistamisel tuleb toorainena kasutada kõrgema sordi piima ning selle separeerimisel saadud rõõska koort ja lõssi. Piimas esinevad maitsevead võimenduvad koores, kuna lõhna- ja maitsevigu põhjustavad ühendid on põhiliselt seotud piima rasvafaasiga. Kohvikoor: Kohvikoor on 10%-line rõõsk koor. Seda saadakse piima separeerimisel ehk lahustamisel. Vahukoor: Vahukoor on vahustatud ehk vahuks töödeldud rõõsk koor. Vahustamisel muutub koor tahkemaks. Vahukooreks võidakse nimetada ka vahustamiseks mõeldud, kuid veel vahustamata koort. Üle 30% rasvasisaldusega koort on võimalik vahustada, sest selles olevad
kokku hapnikuga ega saa eralduda süsihappegaasi. Juustu saab valmistada ka pastöriseerimata piimast. 24. Miks üldjuhul ei kasutata juustu tootmisel homogeniseerimist? Nimeta põhjused. Homogeniseeritud rasvakuulikesed seovad enam vett, mistõttu piimast saadakse halvemini vadakut eraldav kalgend. Homogeniseerimine soodustab lipolüüsi, sest rasvakuulikeste kile saab kahjustada. Lipolüüsil tekivad vabad rasvhapped põhjustavad juustudel maitsevigu. Erandiks on nt sinihallitusjuustud ja limajuustud, mille puhul on lipolüüs soovitav, nende piim ka homogeniseeritakse. 25. Juustutoomisel kasutatav mikrofloora. Mida arvestatakse juuretise valikul? Millised on kõige olulisemad mikroobid juustutoomisel? Juuretise valikul arvestatakse: mikroobide mõju piimakalgendi ja juustutera ning juustutoorikute happesusele ja parameetritele; mikroobide ja
Seetõttu past. 70 ... 72o C juures. III osa 1. Miks üldjuhul ei kasutata juustu tootmisel homogeniseerimist? Nimeta põhjused. · Homogeniseeritud rasvakuulikesed seovad enam vett, seega tekib halvemini vadakut eraldav kalgend · Soodustab lipolüüsi, kuna rasvakuulikeste kile saab kannatada. Lipolüüsil tekkinud vabad rasvhapped põhjust. maitsevigu. V.a. sinihallitusjuustud, limakooriku all valm. Juustud, sest neil on lipolüüs soovitav. 2. Juustutoomisel kasutatav mikrofloora. Mida arvestatakse juuretise valikul? Millised on kõige olulisemad mikroobid juustutoomisel? Juustutootmisel kasutatakse mitmeksesist mikrofloorat, mis lisatakse juustupiimale, juustukalgendile või juustukoorikute pinnale enamasti juuretisena. Juuretise valikul arvesatakse:
Vigastatud nisad võivad omakorda piima kvaliteeti mõjutada. Bakterite paljunemine piimas sõltub nii temperatuurist kui ka piima hoiuajast. Terve rida erinevaid aineid võivad esile kutsuda kõrvalmaitsete tekkimist piimas. Neist paljud sisalduvad ka söötades. Nii võib näiteks suhkrupeet põhjustada piima muutumist kalalõhnaliseks ja mõned umbrohud tekitavad küüslaugu- või pärmilõhna. Õiget silo valmistamise tehnoloogiat eirates valmistatud silo põhjustab samuti piima maitsevigu. Vead sellise silo hoidmisel ja söötmisel põhjustavad maitse- ja lõhnaühendite kandumise läbi lehma hingamistee ja söödakulgla vereringesse ning sealt piima. Ka piima jahutamisel on piima kvaliteedile oluline mõju. 2000 aastal oli piima kokkuostu hind keskmiselt 2,878 kr/l. http://www.agri.ee/kaubandus/trykised/piimakoguja.html 3 3.3. Piimalehmatoetus (EEK) Kellel on õigus saada piimalehma kasvatamise toetust
Suremus on vee kvaliteedi langemise tõttu kasvanud · Vee kvaliteeti võib parandada filtreerides sissetulevat vett läbi liiva-kruusa filtrite · Hapnikupuudust saab ära hoida õhustamise ja vee korduvkasutuse abil · Happelist vett saab neutraliseerida lubjaga · Jäätumist ja kuivamist võib ära hoida, suurendades läbivoolu · Mudastumist saab ära hoida juhtides sissevooluvee läbi settekaevu. Põhja kogunenud sette võib välja pumbata või ära roobitseda. · Maitsevigu võib parandada, hoides vähke sumpades puhtas vees Vähkidel on katk või mõni muu vähihaigus · Rakendada vähihaiguste profülaktikat. Soovitav on desinfitseerida inventar ja sööt näiteks külmutamise abil Vähid söövad üksteist · Kannibalismi saab ära hoida lisades varjepaiku ja suurendades söötmist Kasv on aeglustunud · Kasvukiirust saab suurendada asustustihedust vähendades · Söötmist saab suurendada ja mitmekesistada
Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp
Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp
Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Piimas on täheldatud söödamaitset 20...40 minuti pärast teravamaitseliste söötade söötmist. Mõne aja möödudes veri isepuhastub. Maitse- ja lõhna vead kaovad piimast u. 5 tundi pärast teravamaitselise sööda söötmist. Seega tuleks teravamaitsega söötasid sööta kohe pärast lüpsmist (lüpsi vahe on 12 tundi). Järgmiseks lüpsiks organism isepuhastub. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse). Rohumaitse vältimiseks tuleks varakevadel anda lehmadele lisaks kuiva heina. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 3.10.2 PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED.
kasutada see piim loomasöödana. Kõrvalmaitsed piimas. Terve rida erinevaid aineid võivad esile kutsuda kõrvalmaitsete tekkimist piimas. Neist paljud sisalduvad ka söötades. Nii võib nt. Suhkrupeet põhjustada piima muutumist kalalõhnaliseks ja mõned imbrohud tekitavad küüslaugu- või pärmilõhna. Õiget silo valmistamis tehnoloogiat eirates valmistatud silo põhjustab samuti piima maitsevigu. Vead sellise silo hoidmisel ja söötmisel põhjustavad maitse- ja lõhnaühendite kandumise läbi lehma hingamistee ja söödakulgla vereringesse ning sealt piima. Mõni kõrvalmaitse kaob piima töötlemise käigus. Pesemis ja desoained võivad põhjustada tunduvalt püsivamat ja seega ka kahjulikumat kõrvalmaitset. Farmides kasutatakse seadmete desinfitseerimisel sageli fenoole sisaldavaid kemikaale, udarasalve või pihustatavaid kärbeste
annaabi.ee 
