Ø 2009. aastal toodeti maailmas 13,95 miljonit tonni sidrunit ja laimi. sIDRUNHEIN Ø Sidrunhein on mitmeaastaste taimede perekond kõrreliste sugukonnast. Ø Kasvab Aasias, Indias, Tais, Sri Lankal ja Malaisial. Ø Kogu taimel on tugev sidruni maitse ja lõhn. KUS KASUTATAKSE? Ø Valmistatakse sidruniõli, mida kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Ø Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Ø Limonaad, algselt naturaalne sidrunijook, mis ongi oma nime saanud sidrunist. pildid sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tänan kuulamast!!! KASUTATUD KIRJANDUS Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sidrunipuu Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Sidrun Ø http://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunhein
Pakistan Glükoos- Lõuna- 2,13 Korea Fruktoos- 2,40 Kiudained- 1,8 Sidrun India Koor moodustab Vesi-88,98 Toidulisand Suur Mehhiko 45% ja seemned Kalorsus-29 Maitsestaja sindrunhappe Argentina 2% Valgud-1,10 Limonaadi sisaldus Brasiilia Koores eeterlikud Lipiidid- koostisosa Iraan õlid 0,30 Hispaania Koor on kollane Tuhk-0,30 Türgi Palju C-vitamiini Süsivesikud Usa -9,32 Itaalia Kiudained-
Tartu Descartes'i lütseum Frederik Pelska 8.A klass KIIVI JA SIDRUN Sidrun Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Sidruni päritolu Päritolu sidrunist on mõistatus, kuigi arvatakse, et sidruneid esimesena kasvas Lõuna-Indias, Põhja-Birmas ja Hiinas. Nad sisenesid Euroopa lähedal Lõuna-Itaalias hiljemalt 1. sajandil , Vana Rooma ajal. Kuid nad ei olnud laialdaselt kasvatatud. Sidruni esmakordselt registreeritud kirjandust 10. sajandi araabia traktaat põllumajandusele ja kasutati ka ilutaimedes, alguses islami aedates.
Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, nendes on 5 7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembrikuus, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidrunipuid kasvatatakse nõnda, et nende saaki saaks aastas kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini. Sidrun on tähtis toidulisand ja maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastusjooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeda maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina
Sidruniõli kasutada: · külmetushaiguste profülaktika; · maohaavad; · nahalööbed, rasune nahk ja juuksed; · reumaatilised vaevused, podagra; · depressioonid, keskendumisraskused. Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldavad 5...7% sidrunhapet.Viljad on valminud siis, kui nende rohekaskollane koor läigib. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina
Sidruni eriti suure C-vitamiini-sisalduse juttudega on liiale mindud. 100 grammis sidrunis on 40 milligrammi C-vitamiini. Sama palju sisaldavad C-vitamiini ka apelsinid ja tomatid. Tomateid tarbitakse aga meil võrratult rohkem. Valge peakapsas ja punane sõstar jäävad sidrunist C-vitamiini sisalduse poolest vaid neljandiku võrra maha, aga must sõstar ületab sidruni C-vitamiini-sisaldust seitsmekordselt. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina
Apelsine võib: - süüa niisama, - kasutada toitudes, - teha marmelaadi, - pressida mahla 46.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus mandariinides. Kaalium, kaltsium, C-vitamiin, fosfot, B-rühma vitamiinid 47.Sidruni kasutamine toiduainetetööstuses. Kasutatakse: - toitude koostisosana, - roogade kaunistamiseks. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist. Sidrunimahlaga piserdatakse puu- ja köögivilju (hoida ära tumenemine). Sidrunist valmistatakse: - marmelaadi, - tarretist. Sidruniga maitsestatakse: - limonaadi, - teed. Sidrunikoort: - riivitakse või viilutatakse, - suhkrustatakse, - kuivatatakse,
lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas 13 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias ja see on väga eriline tsitrusviljade seas. Sidruneid korjatakse enamasti siis kui nad on valmis. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Hapukas maitse. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Kasutatakse jookide, toitude maitsestamiseks. Kuivatatult, värskelt, hoidisena. Mandariin Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele
lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas 13 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias ja see on väga eriline tsitrusviljade seas. Sidruneid korjatakse enamasti siis kui nad on valmis. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Hapukas maitse. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Kasutatakse jookide, toitude maitsestamiseks. Kuivatatult, värskelt, hoidisena. Mandariin Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele
kultuurtaimena. ● Õitseb juulis ja augustis (septembrini). Ajaloost Antiikmütoloogias lõi Aphrodite pune tähistamaks õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaare lootuses, et nende edasises kooselus õnn ikka elu lõpuni püsima jääks. Eesti rahvapärimustes kutsuti punet haisulilleks (eriline lõhn), unerohuks (teena tarbituna rahustav mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja verivorstide maitsestaja). Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et taime on kasutatud värviandjana. Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks värvida, seevastu pune rohelised osad koostoimes raudvitrioliga annavad musta värvuse. Kasvatamine ● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus säilib 3...4 aastat). ● Seemned on väga väikesed . ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalat pärast külvi. ● Avamaale tuleks istutada 30...40 cm
Fosfor 20,0 mg Kaalium 166,0 mg Naatrium 2,0 mg Vitamiine C-vitamiin 26,7 mg B-rühma vitamiinid 10,96 (B4-10.2) mg E-vitamiin 0,20 mg 17. Sidruni kasutamine toiduainetetööstuses. Kasutatakse: - toitude koostisosana, - roogade kaunistamiseks. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, limonaadi koostisosa. Limonaad, see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist. Sidrunimahlaga piserdatakse puu- ja köögivilju (hoida ära tumenemine). Sidrunist valmistatakse: - marmelaadi, - tarretist. Sidruniga maitsestatakse: - limonaadi, - teed. Sidrunikoort: - riivitakse või viilutatakse, - suhkrustatakse,
kõrgune puu, mille viljade värvus varieerub rohekaskollasest kollakaspunaseni. Vili kaalub 300-grammist kuni isegi 2-kilogrammini, koorealune viljaliha on sõltumatult koore värvusest kollakasoranz, mahlakas ja enamasti tugevalt magusa maitsega. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini ja eriti rikkalikult provitamiini A. Soodustab seedimist, toimib kõhtu lahtistavalt. Sidrun (Citrus limon) Kagu-Aasias, Lõuna-Euroopas jm.lähistroopilistes maades.On ideaalne tee maitsestaja, aga mitte ainult. Tuntud oma põletikevastaste omaduste poolest, eriti angiini ja neelupõletike korral. Alandab palavikku, viib välja jääkaineid, tugevdab veresoonte seinu. Sisaldab A-, B- ja C-vitamiine, viljakoores leidub eeterlikku õli. Apelsin (Citrus sinensis) arvatavasti pärit Kagu-Aasiast, kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas. On seedesüsteemi stimulaator, parandab isu, aga ka tuju 11. TAIMETEED