Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime
Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud? Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud. 18. Miks nohuga ei tunne lõhna? Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 19. Millised retseptorid kuuluvad kompimiselundi juurde? Valupunktid, soojuspunktid, külmapunktid, puute- ja survepunktid. 20. Too näide nende retseptorite paiknemisest nahas ja siseelundite juures.
käivituvad seederefleksid, tunneme maitset 95. nimeta 4 erinevat maitset, mida 1. magus 2. hapu 3. soolane 4. mõru keel tajub? 96. kus asub maitsetundlik keskus Posttsentraalkääru piirkonnas suuraju koores? 97. milliseid reflekse vallandavad Seederefleksid, maitseaistingud maitse- ja lõhnataju? 98. nimeta 6 erinevat tüüpi tundlikkuse taju retseptoreid 1. puute- 2. surve- 3. külma- 4. sooja- 5. valu- 6. kaitseretseptorid nahas! 99. millised retseptorid kuuluvad 1. termo (külm-soe) 2. valu 3. taktiilsed (puudutus, surve, vibratsioon puutemeele koosseisu? Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihasekääv ja Golgi 100
füüsikalisest tegurist: 1) Õhutemperatuurist 2) Õhuniiskusest 3) Tuule kiirusest 4) Kiirgusetemperatuurist FÜSIOLOOGIA: MEELEELUNDID 1. Aju saab informatsiooni väliskeskkonna kohta 6 meelelt 1) Maitse 2) Lõhn 3) Kuulmine 4) Tasakaal 5) Nägemine 6) Puudutamine 2. Aju saab informatsiooni sisekeskkonna kohta 1) Vererõhk 2) Vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus 3) Plasma elektrolüütide sisaldus 4) Kopsude venitus 5) Temperatuur 3. Maitseaistingud 4. Haistmismeel 1) Soolane 1) Üle 1000 erineva retseptori 2) Hapu 2) Aisting saadetakse erinevate lõhnade kombinatsioonist 3) Magus 3) Haistmiskeskus asub oimusagaras 4) Mõru 5. Kuulmine 1) Helide tajumine 2) Võime eristada helilaineid 3) Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis
Selleks, et saavutada harmooniline kooskõla, peaks jälgima mõningaid lihtsaid reegleid: 1. Alustage kergemate veinidega ning lõpetage täidlasematega See toob kaasa maitseaistingu intensiivistumise, aga samal ajal peaksid ka kergemad toidud olema enne tugevamaid. Kergemad toidud sobivad kergemate ja puuviljasemate veinidega. Tugevamaitselised toidud vajavad veidi täidlasemaid-jõulisemaid veine. 2. Nooremad veinid enne vanemaid, lihtsamad veinid enne kallimaid Selleks, et maitseaistingud valmistaksid elamusi, tuleb noori veine serveerida enne vanemaid ja lihtsamaid veine enne eksklusiivsemaid 3. Kuivad veinid enne magusaid Kuivad veinid maitsevad paremini enne magusaid. 4. Magusad toidud nõuavad magusamaid veine Kui magustoit on magusam kui vein, mida te selle kõrvale pakute, võib vein mõjuda ebameeldivalt teravalt. 5. Veini aroomi- ja maitsenüansid peaksid kajastuma ka toidus ning need võiksid üksteist täiendada
süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm). Teoharu: kuulmismeel, haru kahjustus võib põhjustada tinnitust (kõrvas või peas kuuldav vilin) ja kurtust. 9. Keele-neelunärv segatüüpi; sensoorne osa: maitseaistingud keele tagumiselt kolmandikult, kehalised aistingud (puudutus, valu, temperatuur), neelamislihaste sügavtundlikkus, vererõhk, vere O2 ja CO2 sisaldus hingamise regulatsioonis. Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus. Autonoomne motoorika: stimuleerib süljeeritust. Kahjustusel neelamisraskused, vähenenud süljeeritus, tundlikkuse kadu kõri piirkonnast, maitsetundlikkuse kadu. 10
Enamgi veel, maitse võib hoiatada ka ohu eest. Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus, inimene on aga mõruainete suhtes väga maitsetundlik ja seetõttu märkab ta neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Sellele aitavad kaasa ka suitsetamine, mõningad ravimid ja haigused. Ageusia on maitsetaju puudumine, hüpogeusia all mõistetakse maitsetaju nõrgenemist ja düsgeusia puhul tekivad ärritajale mittevastavad ebameeldivad maitseaistingud. 13. Puutemeel. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinavates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis omakorda jagunevad a) Merkeli rakud (olulised puudutude lokaliseerimisel) b) Ruffini kehakesed(vähe adapteeruvad, informeerivad naha ja sügavamate kudede deformeerumist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus)
Maitse segunemine seisneb selles, et kaks erinevat ainet võivad koos anda algsest erineva maitseaistingu. Ka maitsmismeelele on iseloomulik adaptatsioon, mille käigus maitsetundlikkus väheneb. Sensoripotentsiaali registreerimine näitab, et sensori ärritamisel tekib aferentses närvis algul max impulsside vool, mis aja jooksul väheneb. Ageusia on maitsetaju puudumine, güpogeusia on maitsetaju nõrgenemise ja düsgeusia puhul tekivad ärritajale mittevastavad ebameeldivad maitseaistingud. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi automaatsete, alati reprodutseeritavate ja ärritajate suhtes sihipärane vastus. Refleksid on seletatavad kesknärvisüsteemi struktuuride talitlusega. Käitumisprogramm võib olla kaasasündinud (instinktiivne käitumine, tingimatud refleksid) või elu jooksul omandatud (tingitud refleksid)
annaabi.ee 
