Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordinatsioon. (,,ENE", 1973). Koolieeliku- ja kainikuiga Kolmas eaperiood on koolieelikuiga, mis kestab 3.-7. eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe
Küsimused ja ülesanded lk 147 1. Lapsevanemaks saamine kaasab endaga tohutud vastutust ja kohustusi. Enam ei saa vaid mõelda enda peale vaid peab arvestama oma lapsega, kes alates raseduse algusest peale saab endale vanema elus põhirolli ja kogu tähelepanu. 2. Kui tegemist on imikueaga siis saab rääkida emotsionaalsest vanemlusest, sest vanemad kiinduvad oma lapsesse esimeset silmapilgust, tekib armastus ja tundesoojus tema vastu. Maimikueas tekib argivanemlus, lapsega peab koos harjuma ja oma elu ka vastavalt selle elama, lapsel ja tema vanematel tekib argielu, mida koos elatakse. Koolieelikueas on endiselt argivanemlus, laps on veel nii noor, et temaga peab tihti tegelema, aga ta avastab juba palju uusi asju, seega on tegemist vanemate puhul ikkagi argivanemlusega kuna laps ja vanemad on ediselt väga tihti koos ja neil on ühine argielu. Kainikueas tekib vastutusvanemlus laps on nii suur, et koolis käia,
(Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani. See on kiire kehalise ja vaimse arengu periood. Sellel perioodil õpib laps rääkima, iseseisvalt ja vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja kohaneb esimeste ühiskondlike hoiakute ja normidega, mis mõjutavad tema edaspidist elu. (Inimese areng 2014) Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. (Inimese elukaar... 2014) Oma positsiooni kindlustamisega võivad kaasneda ka ettearvamatu käitumine (jonn, viha, kavalus, solvumine). Olulisteks arengut toetavateks teguriteks maimikueas on
ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvust, tahab ise riidesse panna, tahab ise otsustada jne. tahab olla sõltumatu. Koolieelikuiga (4-6/7a). Lapse maailm laieneb
Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. 2. Maimikuiga : Teine iga on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Ka selles eas on areng kiires, kuid mitte niivõrd kiires, kui imikueas. Selle perioodi lõpuks peaks laps rääkima, kõndima, sööma iseseisvalt. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. Kõike saanud lapsest saab pirtsakas laps ja lapsest, kes ei saanud oma tahet, saab inimene, kes ei suuda elus saavutada seda, mida tahab. 3. Koolieelikuiga :
Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal, siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. Tahte areng
Psüühilistele seisunditele vastavad käitumisaktid jaotatakse vastavalt nende toimumise tingimustele kolme rühma: käitumine raskustes; käitumine rõõmsate sündmuste puhul ja käitumine vastuolulistes, konfliktsetes situatsioonides. Karakterijoontest kujunevad esmajärjekorras välja headus, abivalmidus, seltsivus aga ka negatiivsed omadused, nagu egoism, südametus, ükskõiksus need omadused võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine. Kui kodus kujundatud karakterijooned leiavad toetust ka koolis, siis nad 8 tugevnevad ning võivad püsida kogu elu. Murdeeas arenevad ja tugevnevad iseloomu tahteomadused. Noorukieas täiustuvad ja tugevnevad kõlbelised ja maailmavaatelised jooned
Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Suur huvi sõna häälikulise vormi suhtes väljendub sõnade muutmises ja uute loomises, mitte tähenduse, vaid rütmi alusel. Arenev keelevaist ning sellega seonduv töö keelega viivad katsele keelt teadvustada Viiendal eluaastal ilmuvad katsed mõtestada sõna tähendus ja selgitada tema päritolu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal , siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. MÕTLEMISE ARENG
· Võta laps teiste laste juurde kaasa. Ta saab teiste omaealistega koos olemisest, nendega uudsel moel mängimisest ja uute ning tundmatute mänguasjadega tegelemisest palju kasu. Kõne areng Kui lapse esimesel eluaastal toimunud kõne areng pani su hämmastusest õhku ahmima (ainult nutta oskavast vastsündinust sai olend, kes ütles oma esimese arusaadava sõna), siis lööb maimikueas toimuv sind lausa pahviks. Pärast teise ja kolmanda sõna omandamist täiustub lapse keeleoskus tohutu kiirusega, võimaldades tal osaleda vestlustes, jagada kogemusi ja tundeid sõnades väljendada. Siinkohal mõned põhilised muutused, mida tasuks tähele panna: · Sõnavara. Aasta ja kolme kuu vanuselt kasutab laps umbes kuut selgelt eristatavat sõna, millest enamik on pereliikmete nimed või tuttavate esemete nimetused.
kultuuriruumis. (Släng, argoo ja vandumine.Funktisoon on selleks et näidata ennast kuuluvat noorukiealiste grupi ja eralda ennast täiskasvanu grupist.)Poisid kasutavad vandumist rohkem, tüdurkute jaoks see ei sobi feminiinsesse rolli. Eelkooli eas olev laps ei vannu, sest seda õpitakse mudelite järgi, ta räägi rumalate sõnadega, ka puberteedi ealine räägib rumalate sõnadega. Esimene kui see rumalate sõnadega rääkiine tuleb sisse maimikueas, kuna ei teata sõnade tegelikku ähendust. Loomulikult ei tohiks aktsepteerida aga tuleks vahet teha 3 ja 5 aastaselt. 5 aastane ei tea sõnade tähendust vaid tema minaga seonduvas arengus ta tahab ennast maksma panna.Rumalaid sõnu õpitakse mudeli käitumise järgi. On õppinud prevaleerivalt kellegi lähedase käes. Kuidas sa sekkud? 3 ja 5 aastasele seletad sõna tähenduse ja siis alles mõtled kuidas sekkuda. Puberteedi ealise sõnad mis on ebatsensuure kõlaga, teab tähendusi
Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika Interpreteerida kahte moodi: - ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine, sublimatsioon - Emotsionaalne deprivatsioon(emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine varajases eas) ja kiindumus õpisituatsioonis mõjutavad nii, et on probleemid. Nt maimikueas lapsed mängima mängu. Määrasid nende laste kiindumusstiili võõras situatsioonis. Enne määrati, siis pandi erinevad vabasituatsioonis mängu mängima ja selle tulemused näitusid: turvaliselt kiindunud, kui kaks omavahel, siis ei ilmunud ühelgi juhul kiusamist. Kui ebaturvalise kiindumusstiiliga maimikud mängisid, siis kaldusid kiusajad olema tõrjuva kiindumusstiiliga, ohver ambivalentse stiiliga. John Bowlby
annaabi.ee 
