Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor)
• Sõstra kasvuaegseks väetamiseks sobivad Nväetistest 1) Ammooniumnitraat (N=34%) 2) Ammooniumsulfaat (N=21%) 3) Karbamiid (N=46%) 4) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 61224 (N:P:K= 6:5:20) •) Vältida tuleks Cl sisaldavaid väetisi •) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil sobivad lahustuvad kompleksväetised 5 Väetamine maheviljeluses • Kodusõnnik • Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko • Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust • Ca puuduse korral puutuhk või lubi 6 Taimekaitsetöödmehaaniline ja keemiline • Ennetav tõrje on esmatähtis • Reavahed herbitsiidiga
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...
10.2017) ,,Harmonie" on aretatud Saksamaal. Aretajaks on Norddeutsche Pflanzenzucht H.-G. Lembke KGh. Sordina registreeriti esmakordselt 2005. aastal. Eesti sordilehes registreeriti see sort esmakordselt 2009. aastal. Tegemist on keskmise kuni hilise õitsemisajaga diploidse sordiga. Tal on kõrge vastupidavus ristikuvähi kui ka lumiseene suhtes. Talvekindlus on teisel aastal keskpärane. Tal on ka kõrge söödaväärtus ning teda võib kasuatada ka maheviljeluses. Soovitatakse kasutada koos hariliku aruheinaga, karjamaa raiheinaga. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) ,,Atlantis" on samuti aretatud Saksamaal. Aretajaks Norddeutsche Pflanzenzucht H.-G. Lembke KG. Sordina registreeriti esmakordselt 2005. aastal. Eesti sordilehes on alates 2009. aastast. Tegemist on tetraploidse sordiga. Ta on hea konkurentsivõimeline sort, millel on väga hea talve- ja haiguskindlus. Puuduseks võib pidada ebaühtlast
puudus, siis on väikeste koguste tõttu ned kõige lihtsam anda lehe kaudu, kuid kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow', Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje
sellega mugulate kvaliteedi püsivuse ning pikema tarbimisperioodi. Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste üheks põhjustajaks C-vitamiini sisalduse vähenemine. C-vitamiini sisalduse vähenemine toimub ka toiduks valmistamisel kasutades kuumtöötlust. (Tartlan, Luule. Eesti Maaviljeluse Instituut). Et saada koostiselt kvaliteetne kartulisaagis on oluline kasvatada kartulid täisküpsuseni. Lühikese puhkeperioodiga sordid tuleks realiseerida sügisperioodil. (Kartul maheviljeluses 2000.: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2000). 3. Kartuli säilumist mõjutavaid tegurid Kartuli säilumist mõjutavad tegurid: 1. geneetilised omadused (liik, sort) 2. kasvatamistingimused 3. koristusküpsus 4. koristusaeg ja tehnoloogia 5. säilituskeskkond Olenevalt kartuli koostisest eri sortides on nende vastupidavus säilumisele erinev. Kartulisorte aretatakse pidevalt juurde ning nende täpne arv ei ole kindel.
Kassetitaimede kasvamaminek on üldiselt parem. Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid moodustub ning seda suuremaks kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki ajastada. · Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea mullaviljakus, umbrohupuhas põllumaa, sobivad sordid (hõre lehestik ja haigustekindlad) ja terve taimmaterjal. Hooldamine · Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multsida peenar pärast istikute mahapanekut 35 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See
Katsetes on mitmekordsel külvieelsel kultiveerimisel suurenenud nende efektiivsus 6...12%, võrreldes ühekordsega. Samal ajal on aga suurenenud kütusekulu kuni kaks korda (10,5 l/ha 21,1 l/ha). Lahusagregaatne põllukultuuride viljelemine, kus iga tööoperatsiooni tarvis on eri agregaat, ei ole energia- ega loodussäästlik. Seepärast, kui vähegi võimalik, tuleks üle minna põimagregaatidel põhinevale viljelemisviisile. Umbrohutõrje maheviljeluses, põllukultuuride kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje Enn Lauringson, Liina Talgre Kuna maheviljeluses ei kasutata herbitsiide nii nagu tavaviljeluses, tekitab see suure väljakutse. Tööpanuse suurenemine umbrohutõrjel, eelkõige köögiviljadel, toob kaasa tootmiskulutuste suurenemise ja mõjutab majanduslikkust. Kuna keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, peab arvestama, et umbrohutõrje oleks terviklik süsteem,
Samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui 3 aastat järjest. 46. Köögivilja külvikorrad. Ärge pange sama kultuuri ja sama perekonna-sugukonna esindajat järgmisel aastal samale kohale, sobiv paus on 3-4 aastat Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga köögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld 47. Külvikorra koostamise alused maheviljeluses (umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje, lämmastikuga rikastamine, toitainete kao vältimine jne) Maheviljelusse sobib ainult mahepõllumajandusliku päritoluga seeme ja taimne paljundusmaterjal. Juhul, kui maheseemet ei ole saada, võib erandkorras kasutada keemiliselt puhtimata tavaseemet. Seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali puhul erandeid ei teha, see peab alati olema kasvatatud mahe-põllumajanduslikult.
annaabi.ee 
