selletaolisi kaalutlusi. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadusi allasuruvaks nähtuseks. Sürrealismile iseloomulikud jooned Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseks muutmine või kaotamine. Sürrealistid pidasid Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Inimese vabastamiseks nägid nad vahendina spontaansust ja alateadlike tungide väljendamist. Rahvas tuli päästa ühiskonna survest. Vabastamaks neid Lääne ühiskonnast, sattusid sürrealistid ajutiselt koostöösse kommunistidega. Stalinismist ütlesid sürrealistid varsti lahti, kuid Lev Tolstoi ideid jäid nad austama. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina". Toetuti siiski Sigmund Freudi õpetustele. Sürrealiste tõmbasid objektid, mis viitasid otsesemalt või
oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Mõned tahtsid truuks jääd dadaistlikele anarhismimeelsetele jantidele, aga A.B otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussüünda. Sellele võeti nimeks s ü r r e a l i s m. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli kunsti ja elu oiiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti läänemaailma kapitalistliku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tunnete väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. Sürrealistid käsitlesid kunsti kui elu "peaproovina". S.Freudi poolt unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid arendati peaaegu abstraktseteks märkideks. 1920. ja 1930.
Sürrealistide vaimseks juhiks oli André Breton. Paar aastat käis sürrealistide ja dadaistide vahel võitlemine. Võitjana väljub Breton. Kui dada liikmed olid anarhistlikumad. 1924.aastal avaldab Breton psühhoanaluusi rajajale S.Freudile toetust tema öpetusele. Sürrealismi määratlus ei viita kunstile, nende eesmrgiks oli vähendada piiri elu ja kunsti vahel. Ühiskonda, kultuuri ja eriti läänemaailma kapitalistlikku kultuuri pidasid nad inimese vabaduse ja tegelike vajaduste mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alatedadlike tungide väljendamine see vabastab inimese. Inimene vabaneb nö ühiskonna survest. See, et nad soovisid lääneõhiskonda lühkuda, see viis sürrealiste mingil hetkel kommunistide juurde. Sealt võitsid nad ainult Trotski? Öpetuse üle. Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad
kõiges, mis puutus kunsti, moraali ja poliitikat, ning ta heitis kõik vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri (nagu ka teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Ühiskonda (kultuuri) ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu ,,peaproovina", aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides
moraali ja poliitikat, ning ta heitis kõik vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri (nagu ka teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Ühiskonda (kultuuri) ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu ,,peaproovina", aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka mugavam kui väljaspool
vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri (nagu ka teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Ühiskonda (kultuuri) ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu „peaproovina“, aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka
moraali ja poliitikat, ning ta heitis kõik vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri (nagu ka teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Ühiskonda (kultuuri) ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu „peaproovina“, aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka mugavam kui väljaspool
vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri (nagu ka teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Ühiskonda (kultuuri) ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu ,,peaproovina", aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka
moraali ja poliitikat, ning ta heitis kõik vastuhakkajad sürrealistide ridadest välja (1934. a. sattus põlu alla ka Salvador Dalí). Sürrealism ei piirdu sugugi ainult kunstiga. Sürrealismi üheks eesmärgiks oligi elu ja kunsti piiri (nagu ka teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Ühiskonda (kultuuri) ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid ajuti koostööle kommunistidega. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool. Sürrealistid käsitlesid elu ,,peaproovina", aga muidugi oli spontaansuse harrastamine kunsti piirides või piiride läheduses ka mugavam kui väljaspool
annaabi.ee 
