Ta käis ühes prestiizikas ülikoolis, mille nimi oli Eaton ja ükskord oli ta poe aknal näinud raamatut Eatoninan ehk Eatonlane, ta ostis selle kõhklemata ära ja suur oli tema üllatus, kui ta avastas , et raamat oli hoopis Estonian. Ta oli raamatu nime valesti näinud, kuid kui raamat juba ostetud , siis tuli sellest võtta kõik, mis võtta andis ja ta õppis eesti keele selgeks. Sõbrana oli ta aeg-ajalt üpriski tüütu, kuid siiski ainuke lähedasem sõber, kes Magnusel oli ja keda ta rohkem usaldas. Varsti avanes Magnusel võimalus Kaid näha, ta oli ühe kontserdi raames kooriga Viini tulemas. Ta organiseeris ennast kiiresti komandeeringule Viini, kus ta Kaid ka kohtas. Ta sai neiu eemale ta grupist oma hotelliruumi, kus ta teda endaga Inglismaale kutsus. Kui väga Kai Magnuse juurde minna tahtis, ei suutnud ta siiski oma kodumaad, Eestit, hüljata. Magnus püüdis teda küll ümber veenda, kuid mõistis siiski, miks Kai tulla ei saanud, see sama tunne
Samal ajal püüdis ta ka oma mõjuvõimu suurendada: kauples vend Frederik II-lt raha juurde ja püüdis 1567. aastal abiellu astuda Poola kuninga Sigismund II Augusti õe Anna Jagiellonicaga, kes oli temast 17 aastat vanem. Kaasavaraks soovis ta aga saada Üle-Väina Liivimaad, mis 1566. aastal oli Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri asehaldurivõimu alt ära võetud. Sigismund August ei pidanud abielu aga mõttekaks, sest Magnusel polnud vastu pakkuda peaaegu midagi: ta oli luterlane, tema Saare- Lääne piiskopkonnast pool (Läänemaa ja alates 1568. aastast ka Maasilinn) oli rootslaste käes ning sõjalist jõudu tal sisuliselt polnudki. Anna Jagiellonica 1583. aasta 18. märtsil suri hertsog Magnus oma lossis Piltenes vaid 42-aastaselt. Ilmselt oli ta surnud mõne kiiresti kulgeva haiguse tagajärjel, sest testamenti ta ei teinud.
Frederik II -ga. Kuningas ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aasta prillis maabuski 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares. Piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja avatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Võttes oma teenistusse deserteerunud palgasõdureid ja igasuguseid seiklejaid, siirdus ta rüüstama mitmeid piirkondi mandril.Seejuures puhkes Magnusel konflikt orduga, mis katkestati vaherahuga järgmise kevadeni. Taani kuningas kutsus venna endajuurde aru andma. Liivi ordu sõjaline häving. Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe (Ergeme ) lähedal Hoomuli mõisa juures. Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi peale, ründas ordu maamarssal 500 ratsanikuga 12 OOO-mehelist vaenlast. Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Nüüd
Ta käis ühes prestiizikas ülikoolis, mille nimi oli Eaton ja ükskord oli ta poe aknal näinud raamatut Eatoninan ehk Eatonlane, ta ostis selle kõhklemata ära ja suur oli tema üllatus, kui ta avastas , et raamat oli hoopis Estonian. Ta oli raamatu nime valesti näinud, kuid kui raamat juba ostetud , siis tuli sellest võtta kõik, mis võtta andis ja ta õppis eesti keele selgeks. Sõbrana oli ta aeg-ajalt üpriski tüütu, kuid siiski ainuke lähedasem sõber, kes Magnusel oli ja keda ta rohkem usaldas. Varsti avanes Magnusel võimalus Kaid näha, ta oli ühe kontserdi raames kooriga Viini tulemas. Ta organiseeris ennast kiiresti komandeeringule Viini, kus ta Kaid ka kohtas. Ta sai neiu eemale ta grupist oma hotelliruumi, kus ta teda endaga Inglismaale kutsus. Kui väga Kai Magnuse juurde minna tahtis, ei suutnud ta siiski oma kodumaad, Eestit, hüljata. Magnus püüdis teda küll ümber veenda, kuid mõistis siiski, miks Kai tulla ei saanud, see sama tunne
alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.3. Rootsi aeg (16451710) 1645. a. sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. Krahv Magnusel olid suurejoonelised plaanid. Nimelt kaalus ta Kuressaare kindluse ja linna viimist Sõrve poolsaare tippu, mis olnuks soodsam nii kaubanduse kui ka paiga kaitstavuse seisukohast, aga takistuseks sai tühjus riigi kassas (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1684. a. otsustasid rootslased kindlustussüsteemi järjekordselt moderniseerida. Uue sissepääsu, mis ehitati 1676 aastal, ette ehitati uued võimsad tänaseni säilinud bastionid ja rajati raveliinid. Tööd katkestasid 1706
Tsaar ja Magnus on sõlminud kokkuleppe, mis aga pole säilinud. Võime aimata seda, mida Magnus ise kirja pani, kui soovis vasallivandest vabaneda ja kirjutas keisrile. Magnus mainib, et kui vallutab Riia või Tallinna, siis saab ta kogu Liivimaa endale. Liivimaa edasise saatuse asjus pidi tsaar võtma ühendust Saksa-Rooma keisriga. Liivimaa pidi minema Magnusele pärilikus liinis, kui Magnus saab lapse, siis lapsel on õigus olla järglane Liivimaa kuninga positsioonis, kui Magnusel pole lapsi, siis otsitakse järglane Taanist. Liivimaa seos Moskva riigiga pidi olema formaalne, üsna nõrgalt seotud, tsaari positsioon Liivimaa suhtes pidi olema kaitsehärra. Ette nähti väiksemad maksud. Samas pidi liivimaalased andma tsaarile truudusvande. Liivimaa kaupmehed pidid saama vabalt reisida Venemaale ning samal ajal jätkata kaubandussidemeid Lääne-Euroopaga. Magnus pidi ise ülal pidama teatud armeed, 1500 ratsameest ja 1500 jalaväelast
8.- 13. sajandi esimesed keskaegsed kaardid olid rataskaardid. Rataskaardid olid ringikujulised ja keskpunktiks oli enamjaolt Jeruusalemm. Koostamisel kasutati polaarkoordinaate. Esimene trükitud kaart nägi ilmavalgust 1472. aastal. Liivimaa kohanimed olid keskajal märgitud kaartidele muukeelsetena. Teadaolevalt esimene käsikirjaline Liivimaa kaart koostati 1529.a. 1539. aastal valmis rootslasel Olaus Magnusel Põhja- Euroopa kaart Carta Marina. Esimene Vana- Liivimaa trükikaart ilmus 1555.a. 1573.a. ilmus Orteliuse atlases vanim tänaseni säilinud Vana- Liivimaa kaart. 18.saj. kaardid muutusid täpsemateks ja usaldusväärsemateks, samuti muutis topograafilise kaardistamise vajalikuks sõjatehnika areng. 1855. aastal alustati Eestis ja Liivimaal geodeetiliselt põhistatud topograafilist mõõdistamist Mõõdistamisel kasutati Walbecki 1819 ellpsoidi
peapiiskoppi, ketlerit ja saksa-rooma keisrit 16.aprill 1560 randub Hertsog Magnus Saaremaale. Tal oli kaasas 5 laeva head ja paremat täis. Laevadel oli ka 400 palgasõdurit ja suhteliselt usur summa sularaha ( u 70 000taalrit). Jõuab Kuressaarde. 13 mail toimub avalik üritus, mis varem oli kokku lepitud, kus toomkapiitel valib ta piiskopiks. Vastutasuks kinnitab Magnus seisuste privleegid. Viib täide Kuramaa ülevõtmise . Toimub Kuramaa piiskopkonan väljaostmine. Alates mai kuust Magnusel tiitel Saaremaa Läänemaa ja kuramaa stiffide piiskop . suvel 29 juulil lõppevad läbirääkimised ka tln piiskopiga ja lepingu kohaselt võtab 29 juuli le magnus ka tln piiskopkonna . Teoreetiliselt saab ta endale suure ala AGA piiskopil ei ole selle ala üle ilmalikku võimu ega ka varandust. Sai maja toompea ja 2 lauamõisa. Magnus näitab oma huvi põhja eesti vastu. Johannes V lahkus Liivimaalt, läks
orientatsiooniga) vastu ja viimane hakkas kohe koostööd tegema septembris 1559 müüs SaareLääne piiskop oma valdused Taani uuele kuningale Frederik IIle, kes saatis Saaremaad valitsema oma 19aastase venna Magnuse, kes 1560. a maabuski oma sõjasalgaga Kuressaares; piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, Magnusel puhkes konflikt orduga, mis lõpetati vaherahuga ja Taani kuningas kutsus oma venna enda juurde aru andma Vene väed alustasid (1560) uut pealetungi, vaherahu sai läbi ja 2. augustil toimus Valga lähedal Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli e Härgmäe lahing, kus ordu sai nii lüüa, et lakkas olemast see lahing oli Liivi ordu sõjaline lõpp; peale seda vallutati Viljandi linnus, vangi langenud endine
annaabi.ee 
