Leffe ise oli vanglast välja pääsenud. Ta oli kinni istunud ühe pangaröövi pärast. Tegelikult oleks pidanud Leffe ühe aasta kauema vanglas olema, aga kuna ta oli seal olnud nii korralik, siis ta sai ühe aasta varem välja. Sellest ajast kui Leffe ema Maria ja Magnuse juures eals ei olnud ta tilkagi alkoholi võtnus. Maria ei lubanud Leffel alkoholi pruukida, sest kõik teostatud kuriteod olid ju aset leidnud purjuspäi. Leffe oli nii õnnelik koos Maria ja Magnusega. Nad olid nagu "ema, ise ja poeg". Seda olid nad aga seni kui lõpuks Leffe ei suutnud enam alkoholist `ära öelda. Ta pidi minema pooodi süüa ostma, et ta saaks õhtusööki valmistata. Ta valmistas iga päev ise söögi. Tol õhtul kui ta oli poodi läinud ta enam koju ei tulnud. Kui Magnus koolist koju jõudis ehmatas ta ära, et Leffe kodus pole. Ta ei osanud aga midagi hirmast veel oodata. Ta ootas senikaua kuni ema koju tuli. Kui ema koju jõudis olid õlemad murelikud
1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid. Ivan IV alustas ka uut rünnakut Siberile. Sinna saadeti tuhande mehega Volga kasakate ataman Jermak. Pärast oma abikaasa surma 1560.a. andus Ivan IV üha enam joomisele ja liiderdamisele. Tsaari nõuandjateks said ta joomakaaslased.1565.a. veebruaris kuulutas ta välja Vene maade 2 ossa jagamise: neist tähtsamasse, 1) opritsninasse, pidid kuuluma riigi majanduslikult arenenumad ja strateegiliselt olulisemad alad
1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu
Poola-Leedu ühinesid ja Poola-Rootsi sõlmisid meest, vene väed olid sunnitud taanduma. rahu. Poolakate koostöö Rootslasega Erik XIV hukati ja võimule sai Johan III Poola-Rootsi ründas vene vägesid ja purustas nad Ivan Julm tahis oma tahet Liivimaa maksma panna Poola sõdis aktiivselt edasi Taani kuningas läks Magnusega tülli ja Ivan tahis 1582- Poola-Vene rahu luua Liivi kuningriigi, mis sõltus täielikult Ivan sai Poola poolt vallutatud alad omale, aga Moskvast ja mille kuningas oli Magnus. Ivan andis Batory valdustesse Kõik Liivimaa Magnus ründas Tallinna alasid, aga ta löödi selt linnused. minema ja Liivimaa kuningriigiga oli lõpp Venemaa tõrjuti Eesti aladelt välja Tuli vene oma väega, hävitas Paide, kuid said Venemaa ja Rootsi rahu 1583
1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa 5) 1575-1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa 11. Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga? Adrakohus Ülemmaakohus Mõistab kohut talupoegade väikeste Rängemad süüasjad ja kõik aadlike
poole, paludes neilt tuge aadlike vastu. Linnalt sooviti ilmselt eelkõige suurtükke, et Koluvere linnust vallutada. Tõenäoliselt meenutasid talupojad 1535. aastat, mil Tallinnas talupoja tapmise eest Riisipere mõisnik Johann von Üxküll hukati. Kuid 1560. aastal keeldus linn talupoegade ülestõusu toetamast ja manitses neid oma üritust lõpetama. Ilmselt ei soovinud linn pidevas Venemaa vallutuste ohus sattuda tülisse aadlike ja hertsog Magnusega ning riskida sellega, et ülestõus laieneks veelgi. Kuna Koluveret piiravad talupojad olid Tallinna toest ilma jäänud ning ka venelaste retked olid selleks aastaks lõppenud, ei olnud neil lootust välisele abile. Kroonik Renneri andmeil kasutas ta selleks sõjakavalust: ta saatis oma eel Lihula talupojad, keda ülestõusnud pidasid abiväeks, seejärel võtnud ta aga ülestõusnud "kahe tara vahele". Kuigi ülestõus oli sellega maha surutud, jäid
kohalik suhete korraldamise komitee juht sõidutas teda mööda Eestit ekskursioone tehes, kõik selleks , et ajakirjanikule võimalikult head muljet jätta. NSVL oli parasjagu ametis oma maine parandamisega. Enne ekskursioone kohtus Magnus ka Kaiga, kes nüüdseks oli Magnuse kunagisest pinginaabrist rase, pinginaaber ise oli Krimmis komandeeringus. Oli ilmne, et mõlemal olid siiski üksteise vastu tunded, Kai tuli ka Eesti ringreisile Magnusega kaasa, kus nende vastastikune tõmme ka võõrustajale märkamatuks ei jäänud, kes tegi väga selgeid ja taktitundetuid kommentaare. Magnus pakkus välja, et nad võiksid abielluda, siis saaks Kai temaga kaasa tulla, kuid seekordki ei tahtnud Kai Eestist lahkuda. Magnus jõudis ka mõelda selle peale, et ta ise jääks Eestisse, kuid hoolimata sellest , et see oli ta kodumaa, ei suutnud ta jätta oma endist elu, seega läks Magnus tagasi Tallinna Säre nimekirja otsima. See
2) Ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid 3) Säilitati endine õiguskorraldus 4) Avardati lääniõigust. Sellega oli keskaegne Vana-Liivimaa kui poliitiline ühendus hävinenud. · Venemaa jäi 1560.aastatel sõjategevusest eemale. · 1563.-1570.a Põhjamaade 7-aastane sõda, kus ühel pool Rootsi ja vastas Taani ning Poola. · 1570.sõlmiti rahu Taani loovutas Rootsile Lääne-Eesti ja Hiiumaa. · Samal aastal moodustati vene tsaari poolt Liivimaa kuningriik eesotsas hertsog Magnusega. · 1570.-1571.a piirasid vene väed Tallinna. · 1572.a vene vägede uus pealetung Ivan IV juhtimisel, vallutati suur osa Eesti mandrist. · 1577.a Tallinna teine piiramine, "Liivimaa Hannibali", Ivo Schenkenbergi väesalga edukas tegutsemine. Sõja lõpp: · 1578.aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batory juhtimisel uut pealetungi venelaste vastu. · 1581.a ründasid vene vägesid ka Rootsi väed. · 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, Venemaa
mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg). · Ivan IV tüli Magnusega vallutuste jagamisel ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. f. Sõja lõpp ja tagajärjed: · Poola-Rootsi ühistegevus Venemaa vastu: 1581 piirasid poolakad Pihkvat ning rootslased hõivasid Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere ja Narva. · 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale. · 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga, P-Eesti läks Rootsile. · Saaremaa jäi Taanile. · Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a
kohalik suhete korraldamise komitee juht sõidutas teda mööda Eestit ekskursioone tehes, kõik selleks , et ajakirjanikule võimalikult head muljet jätta. NSVL oli parasjagu ametis oma maine parandamisega. Enne ekskursioone kohtus Magnus ka Kaiga, kes nüüdseks oli Magnuse kunagisest pinginaabrist rase, pinginaaber ise oli Krimmis komandeeringus. Oli ilmne, et mõlemal olid siiski üksteise vastu tunded, Kai tuli ka Eesti ringreisile Magnusega kaasa, kus nende vastastikune tõmme ka võõrustajale märkamatuks ei jäänud, kes tegi väga selgeid ja taktitundetuid kommentaare. Magnus pakkus välja, et nad võiksid abielluda, siis saaks Kai temaga kaasa tulla, kuid seekordki ei tahtnud Kai Eestist lahkuda. Magnus jõudis ka mõelda selle peale, et ta ise jääks Eestisse, kuid hoolimata sellest , et see oli ta kodumaa, ei suutnud ta jätta oma endist elu, seega läks Magnus tagasi Tallinna Säre nimekirja otsima. See
soovis vabaneda Liivimaa kuninga tiitlist ja olla Vene tsaari vasall. Kiri otseseid tagajärgi kaasa ei toonud.mais 1572 saadab Ivan oma sõjamehed Läänemaale, sellega minnakse ka Saaremaale, võetakse kaasa ka Magnus, kes viiakse tsaari palge ette. Viimane kord kui Magnus on saaremaal, peale seda teda sinna enam ei lasta. 1572 vabastab oma vasallid vandest, Frederik otsustab saared enda valdusesse võtta ning 1572-1573 saared lõplikult Taani riigi koosseisus. Esialgu ei juhtu Magnusega midagi, Ivan IV-l on teda veel vaja. Otsustab teda ära kasut enda huvides. 1572 a lõpus tuleb ivan ise Liivimaale, Paide alla, ootamatult. 1 jaanuaril 1573 õnnestub tal ka Paide vallutada. Paide all saab surma üks opritsnikutest M. Skuratov. Kui vene vägedel õnnestub aide vallutada maksab ta linlastele julmalt kätte, hukkab kõik keda kätte saab.Pääsesid ainult need, kes põgenesid vangikongidesse ja väitsid, et on Magnuse tp. Ivan saadab Juhhanile mõnitava kirja.