TELEFON Ingri d Usar Telefon on side- ja helitehnikas kasuatav elektroakustikaseade, mis mis muundab elektrivõnkumise heliks.Kasutatavaim on elektromagneetiline telefon, milles püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähised läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli. Helivõnked muutuvad seadmes elektromagneetilisteks, mis mööda juhtmeid teise samasugusesse telefonitorusse suunatakse, kus need uuesti helivõngeteks muudetakse. Telefoni leiutas Alexander Graham Bell (3.märts 1847 2.august 1922), Bell oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja
Bostoni ülikoolist. 7.märts 1876 edastati heli mööda ühte traati, ta edastas inimese kõne. 1877.aastal alustas ta Bell Telephone Company, kuna Belli telefoni patient oli üks kõige väärtuslikumaid patientidest Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest; aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli."Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos
Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli." Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni
Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli." Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni
(tugevus), seega on ka magnetvälja, nagu elektriväljagi puhul tegemist vektorväljaga. · Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud kas liikuvale laetud osakesele väljas mõjuva jõu (Lorentz'i jõu kaudu) või vooluga juhtmele mõjuva jõu (Ampere'i jõud) kaudu. · Magnetväli ümbritseb kõiki püsimagneteid ja vooluga juhte ning liikuvaid elektrilaenguga juhte. · Magnetvälja abil mõjutab vooluga juhe või püsimagnet magnetnõela, teist magnetmaterjalist keha või vooluga juhti. · Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha teravikul tasakaalustatud magnetnõelaga, mis pöörab magnetväljas teatud kindlasse asendisse. U kujuline magneti magnetväli Magnetnõel · Magnetnõel on kitsas (pooluste vaheline kaugus on palju suurem pooluste laiusest), pöörlemisteljele asetatud püsimagnet. · Magnetnõela kasutatakse kompassides, samuti saab selle abil kindlaks teha magnetjõudude olemasolu ja suunda mingis ruumipunktis.
analoogsignaale edastavad andurid ehk pidevatoimelised andurid diskreetsignaale edastavad andurid arvsignaale edastavad andurid Piirlüliteid (limit switches) kasutatakse peaaegu kõigis automaatikaga seotud rakendustes. Piirlülitid on asendianduritena kasutatavad lülitid, kus kontaktide suletud või avatud olek sõltub neid käitava mehhanismi asendist. Joonis. Piirlüliti tööpõhimõtet selgitav elektriskeem. Keelkontakttajurid (magnetandur). Magnetmaterjalist keelkontaktid on magnetväljale reageerivad diskreetse toimega tajurid. Keelkontaktid asuvad inertsgaasiga, nt. argooniga täidetud hermeetilises klaaskestas. Joonis. Keelkontakti ehitus. Keelkontaktide töölerakendamiseks tuleb tekitada magnetvoog, mis läbib kontaktide vahelist õhupilu. Magnetvoo tekitamiseks võib kasutada püsimagnetit. Diskreetse väljundiga lähedusandur koosneb tavaliselt kõrgsagedusgeneraatoril põhinevast
Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhieelised on: • sobivus mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates, • suur täpsus, • pikaajaline näitude stabiilsus. Elektrodünaamiliste mõõteriistade põhipuudused on: • madal tundlikkus, • väike pöördemoment, • kõrge tundlikkus väliste magnetväljade suhtes. Ferrodünaamilised mõõteriistad. Selliste mõõteriistade elektrodünaamilise mehhanismi liikumatu mähis on keritud pehmest magnetmaterjalist magnetsüdamikule. Selle tõttu saavutatakse õhupilus tunduvalt suurem magnetvoo tihedus ja vastavalt ka suurem pöördemoment. Ferrodünaamiliste mõõteriistade põhieelised on: • vähene tundlikkus välismagnetväljade mõjule, • väike omatarve, • suur tundlikkus. Ferrodünaamiliste mõõteriistade põhipuudused on: • tundlikkus keskkonna temperatuuri ja mõõdetava voolu sageduse muutuse suhtes,
liiguks mööda õhku, vaid kulgeks läbi suure magnetilise läbitavusega ferromagnetilist materjali. Magnetahelaks nimetatakse seadmete ja keskondade kogumit, mille kaudu sulguvad magnetvälja jõujooned. Magnetahelad on hargnevad ja mittehargnevad. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse samuti magnetvalja moju kaitseks magnetekraanidena. Kui on vaja kaitsta seadet valise valja eest, siis umbritsetakse see magnetmaterjalist ekraaniga. Enim levinud pehmeks magnetmaterjaliks on elektrotehniline lehtteras. 10. Trafo otstarve Trafosid kasutatakse : a) elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks; b) vahelduvpinge- ja voolude mõõtmisel; c) elektriahelate sidestamiseks; d) pinge- või vooluimpulside tekitamiseks või muundamiseks; e) tarvitite käsitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks. Trafot kasutatakse juhtmete
_____________________________________________________________________ 3.1.1.3. Autotrafod elektrisüsteemis TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 12 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.2.1. Trafo kuumenemine püsikoormusel Trafo kuumeneb peamiselt kahel põhjusel: · rauaskadudest Pr, mis tekivad magnetmaterjalist südamiku ja muude magnetmaterjalist konstruktsioonielementide ümbermagneetimisel ja · vaseskadudest Pv, mis tekivad mähiseid läbiva voolu mõjul. Kui trafo on piisavalt kaua talitlenud püsikoormusel, siis kujuneb selle igas punktis välja püsitemperatuur, mille jaotust vertikaallõikes kujutab lihtsustatult jn 3.1. Mähise ülaosas selle sees on trafo kõige kuumem punkt, kus temperatuur on 2 - 3 °C võrra kõrgem temperatuurist mähise välispinnal.
Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus 29.Magnetmälu seadmed. Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek 30.Klaviatuur.
ROMiga. 32.Magnetmäluseadmed[1] Kõvaketas: *Info salvestamine kõvakettale toimub tehniliselt tema magnetpinna ümbermagneetimisel. Iga bitt kujutub doomeni (see on piltlikult nagu kompassinõel) asendiga: kas üles või alla (0 või 1). Kaheksa sellist doomeni moodustavad okteti (ehk baidi). Tehnoloogilistel põhjustel loeb ja kirjutab pea terve bloki korraga - see on füüsiliselt paljudel kõvaketastel 512 B. *Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugemise puhul lugemispea all registreeritakse pingehüppeid, mis on tingitud üleminekutest 0'ist 1'te ja vastupidi. *Kõvaketas pöörleb umbes 3600...15000 RPM ning tema tõrgeteta tööajaks loetakse 200000....500000 tundi.
füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA: Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. 7. PILET 1. Dekooder Vaata 3.1 2. Magnetmäluseadmed Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek
Nende hulk oleneb konkreetse magnetmaterjali omadustest. Kui muuta voolu suund juhis vastupidiseks, orienteeruvad ka doomenid vastupidises suunas ja voolu katkestamisel säilitavad osaliselt oma orienteerituse. Joonis 4 Magneetumise protsessi näitab (Joonis 4) hüstereesisilmus, kus horisontaalteljel on väline magnetväli ja vertikaalteljel sisemine magnetväli. 19 Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis (joonis 4.21). Magnetmaterjaliga kaetud alus (ketas või lint) liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet- jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. 12.1
tootmine. Ülesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA:Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Pilet 7 1. Dekooder. - Vaata Pilet 3. 2. Magnetmäluseadmed. 3. Klaviatuur. Magnetmäluseadmed Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugemisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek.
teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneetuv alus . Kui algselt on magnetmaterjalis ilma välise magnetväljata doomenid orienteeritud kaootiliselt, siis summaarne magnetväli puudub. Kui aga tekitada magnetväli vooluga juhtmega siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid ühes kindlas suunas. Kui väline magnetväli kaob säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka l/kpea sees. Magnetjõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilt tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes l/kpeas kirjutamisel voolu suunda saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas.
Koosneb AND elementidest. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<>dec, jne. Kaskaadlülitus kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. MAGNETMÄLUSEADMED Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek.
sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Magnetmäluseadmed. Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus (alumiinimum, klaas vms). Vooluga juhtmega magnetväljaga orienteeruvad magnetmaterjali magnetdomeenid kindlas suunas. Kirjutasmiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja peal on mähis. Vastavalt magnetmuutustele saadakse lugemisele nullide ja ühtede nivoo. Kõvaketas (HDD) koosneb pöörlevatest ketastest, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja kaetud õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on lugemis/kirjutamispea. Kõvaketast iseloomustavad suured mahud, ketaste pakett pöörlemine mida suurem seda suurem müra ja energia vajadus. Floppy Disk on samuti magnetmäluga. 3. Klaviatuur.
Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja 39 vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. · Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek
Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on 39 ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek.
VII 1. Dekooder. VT III piletit 2.Magnetmäluseadmed. Põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Mittemagnetiseeruv materjal (keraamika, klaas, alumiinium jne) kaetakse õhukese magnetmaterjaliga. Kui tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid kindlas suunas (vastavalt voolu suunale). Kui väline magnetväli kaob, säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Mähisesse voolu juhtides tekib magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Lugemisel pole võimalik voolu suunda kindlaks teha. Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus (üleminek). Salvestamisel peab info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Meetodid: nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering (return-to-zero recording), non-return to zero one recording.
Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. Content Adressable Memory (CAM) - assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM (DDR DRAM) SDRAM-i edasiarendus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. SIMM Single Inline Memory Module (72 klemmi) DIMM Dual Inline Memory Module (168 klemmi) 19. Magnetmäluseadmed Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja voolu suund sõltub sellest milises suunas on magnetvälja üleminek. Info kodeerimine magnetmälus:
kood). St, et igas koodis on ainult üks 1. Juhtsisend E võimaldab keelata dekodeerimist, kui ta väärtus on 0. Madalaktiivse väljundi dekoodri korral, on vastupidi igas koodis ainult üks 0. Magnetmäluseadmed Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastassuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas.
annaabi.ee 
