III MAGNETISM Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. 1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool
1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus
Ferromagneetikute domeenid on valdavalt kõik suunatud välise välja suhtes samasuunaliselt. Ferromagneetikust keha omab sellist magnetvälja, millel on omadus välis magnetvälja suurel määral tugevdada. 5. Miks kõik dia- ja paramagneetikutest ning osa ferromagneetikutest kehad ei ole magnetvälja tekitajateks (neid ei ümbritse magnetväli) peale välise magnetvälja mõju lakkamist? Dia- ja paramagneetikud ja osad ferromagneetikud ei ole püsimagnetid, seetõttu nende magnetväli kaob peale välise magnetvälja mõju lakkamist. Püsimagneteid aga ümbritseb magnetväli ka siis, kui välise välja mõju ei ole. 6. Mis suurust nimetatakse aine suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks (sõnaliselt ja valemina koos tähiste selgitusega)? Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda
KÕLAR 11RE KÕLAR • Kõlar ehk akustiline agregaat • Üksik seade/helisüsteem • 3 valjuhääldit – 3 ribaline • Tweeter, kesksageduskõlar ja woofer • valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, vooder, elektrilised kontaktid, viimistluse komponendid. AJALUGU • 1861 – Johann Philipp Reis • 1876 - Alexander Graham Bell ja Ernst Siemens • 1881 - Nikola Tesla • 1898 - Oliver Lodge • Elektromagnetid – püsimagnetid • Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem – 1945 ja 1955 KÕLARI TÜÜBID • Täisribakõlarid • Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) • Kesksageduskõlarid • Kõrgsageduskõlarid KÕLARI EHITUS VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=lTkzxfIX4EY KASUTATUD KIRJANDUS • http://static.trustedreviews.com/94/e77ae2/31fa/15408-columa300setlblack.jpg • http://www.sonicflare.com/_Issue22_images_261MTMcherryoak450.jpg • https:// encrypted-tbn0.gstatic
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad
elektromagnetika ja millest sõltub selle magnetvälja tugevus-raudsüdamikuga pool, sõltub sellest, mida rohkem on traadikeerde on poolis Kus asuvad maa magnetiline põhja- ja lõunapoolus-maakera põhjapoolkeral asub maakera lõunapoolus ja maakera lõunapoolkeral asub põhjapoolus Mis on maa magnetvälja ül-hoida meid maapeal ja kaitsta meid laetud osakeste eest päikesest ja universumist Kuidas magnetid jagunevad-püsimagnetid ja elektrimagnetid Milles avaldub elektromagnetilise induktsiooni nähtus- magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni
ehk spinni tõttu. Püsimagneti materjaliks on nt magnetiit. Väga tugev püsimagnet on NIB-magnet ehk neodüüm-raud-boor. Ferromagneetikud Üksikud ained on ferromagneetikud. Tuntumad: raud, nikkel, koobalt ja suurem osa nende sulameid mõned haruldaste muldmetallide ühendid mõned looduslikult esinevad mineraalid (magnetiit) NIB-magnet sulam Nd2Fe14B 1982 General Motors ja Sumitomo Special Metals tugevaimad püsimagnetid kasut nt kiirendites ja arvutiehituses NIB-magnet Magnetpoolused Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). Poolused – piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvälja jõujooned. Jõujooned – mõttelised jooned, mis kujutavad magnetvälja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha ümritsevas alas magnetvälja jõujooni, seda tugevam on selles piirkonnas magnetvälja mõju). Magnetpoolused
Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva
Magnetism tekib juhul, kui elektriväli tugevneb või nõrgeneb. Püsimagnetid keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti.
ja magnetväli kiiruse moodulit ei muuda , siis jääb muutumatuks ka Lorentzi jõu moodul. See jõud on risti kiirusega, järelikult liigub osake ühtlaselt ringjoonel raadiusega r ja tal on normaalkiirendus r2/r. Vastava dünaamika põhiseadusele ma(vektor)=F(vektor) saame moodustuse kohta mv2/r= F(indeks L) ehk mv2/r= Bq0vsin 90, millest r= mv/Bq0. §17. Aine magnetilised omadused Magnetvälja ei tekita mitte ainukt elektrivoolud vaid ka püsimagnetid. Püsimagneteid saab valmistada ainult mõnest ühest ainest, kõik magnetvälja asetatud ained magneetuvad, see on nad ise tekitavad magnetvälja. Seetõttu erineb magnetinduktsiooni vektor homogeenses keskkonnas B(vektor) induktsiooni vektoris vaakumis B0(vektor). Suhe B/B0= µ, iseloomusstab keskkonna magnetilisi omadusi ja seda nim. selle keskkonna magnetiliseks läbitavuseks, seega avaldub magnetinduktsiooni .... järgmiselt: B=µB0(vektor), kus µ- selle keskkoona magnetiline läbitavus,
Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. 1 KASUTUSALAD Elemendi, ühendid Kasutusalad on : o tuumapatareid poides ja ilmajaamades o püsimagnetid o helenduvad värvid o ilutulestik o metallurgias o klaasitööstuses o emaili- ja värvitööstuses Element Strontsiumi leidub ka looduses. Näiteks merevees leidub 7 kuni 50 mg/l. Kuigi Strontsiumi on looduses suhteliselt palju (0,008%), ja enam, kui näiteks vaske või tsinki, kuid erilist tööstuslikku rakendamist talle pole veel leitud. Eespool nimetatud kasutusalades kasutatakse teda tavaliselt koos teiste ühenditega.
Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi induktiivsuse arvutamise valem.
3.Millega tegeleb elektromagnetism ? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi . (elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi) 4.Mida tähendab elektromagnetiline induktsiooni ? Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel. 5.Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet ? Dünamo on vooluallikas , mis koosneb pöörlevast osast ehk rootorist, milleks on kindlal viisil asetsevad püsimagnetid ja paigal seisvast osast ehk staatorist, milleks on vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Kui magnetid hakkavad liikuma, muutub magnetväli erinevate juhtmelõikude suhtes ja tekib elektrivool . 6.Mis on induktsioonivool ? Magnetvälja muutusel tekkinud vool. 7.Mis on pööriselektriväli ? Elektriväli , kus jõujooned on kinnised ehk ilma alguse ja lõputa. (tekib elektromagnetilise induktsiooni tulemusena) 8.Millest sõltub pinge juhi otstel kui juhet liigutada magnetväljas ? +valem
suunalt. Tekib solenoidi sees. 9. Ferromagneetik on aine mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda. N: raud, koobalt, nikkel ning nende sulamid ja ühendid. 10. Ferromagneetikute omadused: 1) Tugevdavad magnetvälja tuhandeid kordi. (Kas. elektrimootorites) 2) Jääkmagneetuvus - säilitavad oma magnetvälja - magnetiline mälu(kas. püsimagnetites). 3) Magnetiliselt kõvad - püsimagnetid. 4) Magnetiliselt pehmed - trafode südamikus. 5) Kaotavad magnetilised om. kuumutamisel, põrutamisel, lühiajalises tugevas magnetväljas
magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil paigutatud püsimagnetid ja staatorist, milleks on üldjuhul vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Tööpõhimõte : Kui rootorik olevad magnetid hakkavad liikuma siis erinevate juhtme lõikude suhtes magnetväli muutub, mille tulemusena tekib juhtmes elektrivool. 6. Mis on induktsiooni vool? Induktsiooni vool on muutuva magnetvälja tagajärjel tekkiv elektrivool. 7. Induktsiooni elektromotoorjõud (emj). Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui
M max B= jõumomendiga, kui raami magnetiline moment võrdub ühega. I S Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. Magnetväli on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad. Magnetvälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks. Pöörisväljaks nim kinniste induktsioonijoontega välja. Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Voolude vastastikmõju paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad, paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad. Elektromagnetism
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment...
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS S...
ilutulestikes, värvitööstuses, autotööstuses jpm. KOOBALT Keemiline element järjenumbriga 27 Oksüdatsiooniaste +1 kuni +4 Looduses leidub ainult ühenditena Tahke, kõva 1 stabiilne isotoop massiarvuga 59 OMADUSED Värvuseks on hõbevalge Sulamistemperatuur 1495 kraadi Celsiuse Tolmul on toksiline toime Kasutusalad : žiletiterad, püsimagnetid, heitgaaside konverter, pigmendid VÄÄRISGAASID sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas. Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised, madala reaktsioonivõimega Väga stabiilsed Inertsed Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM Keemiline element järjenumbriga 2 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad
22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? 7. Kuidas magnetjõud sõltub magnetpoolustevahelisest kaugusest? 8. Mida avastas Oersted oma katsega? 9. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? 10. Defineeri voolutugevuse ühik "amper". 11. Selgita Ampere`i seadust. 12
MAGNETISM Magnetväli. Püsimagnetid. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetväljaks loetakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Seisva laenguga osakese ümber magnetvälja ei ole, aga elektriväli on. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Selle magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb. Peamiselt on nendeks elektronid, millel on oma sisemine liikumine ehk spinn. Püsimagneti põhiomadused: 1) magnetitel on alati 2 poolust
neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise. Pehmed või ajutised magnetid suudavad tekitada oma magnetvälja siis, kui teine magnetvälu on läheduses või väheke aega peale teisest magnetväljast lahkumist. Elektromagnetid tekitavad magnetvälju ainult siis, kui elekter läheb läbi nende mähiste. Kuidas magneteid teha? Kõik, mis magneti valmistamiseks teha vaja on, on lihtsalt mõjutada metallis olevaid magnetilisi domeene nii, et need näitaks ühte suunda
( vahel ka peale magneti eemaldamist), nähtus, mille korral aine magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab ka ise magnetvälja. Demagneetumine = püsimagnet kaotab oma omadused. Neutraalne piirkond = magneti keskosa, kus magnetmõju puudub. Magneti poolused = magneti kohad, kus mõju teistele esemetele on kõige suurem. Igal magnetil on alati paarisarv poolusi. Kui püsimagnetit lõigata, on igal tükil ikka 2 poolust. (põhjapoolus N ja lõunapoolus S). Magnetnõelad = püsimagnetid, mis on peenikesed ja pikad ning mille pooluste piirkonnad on lühikesed( kasut. kompassides). Magneti pooluste ja neutraalse osa mõõtmed sõltuvad magneti kujust. Kaks magnetit mõjutavad alati teineteist. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad aga magneti mõlemad poolused. Oerstedi katse = teravikule pandud magnetnõela kohale pandi paraleelselt juhe. Juhtmesse lasti vool sisse ning magnetnõel pöördus
sagedusega. Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse. Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega. Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge. 2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret. Kui suur on poolusejaotus? 6 uuret. Elektrimasina mähisesamm on pooli kahe külje vaheline kaugus mida mõõdetakse pikkusühikutes v uurete arvuga; ligikaudu võrdne poolusejaotusega.
üksteist, tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad ehk domeenid, domeeni piires domineerib üks magnetvälja suund, välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad ja magneväli tugevneb, ferromagneetikutel on omadus säilitada oma magnetvälja kord ka ilma välise magnetvälja mõjuta. Nt raud, koobal, nikkel ja nende sulamid. Magneetiliselt kõvad ehk kalgid ferromagneetikud säilitavad magneetumisel seisundi ja muuta saab piisavalt tugeva magnetväljaga. Nt püsimagnetid, kõvaketas, püsimäli. Magneetiliselt pehmetes ferromagneetikutes magnetväli ei säili kui väline magnetväli lakkab. Kasutatakse transformaatori südamikus, elektromagnetites.
k. täht). Stelliit on korrosiooni- ja kulumiskindel ning suure kõvadusega, sellest valmistatakse lõiketerasid. Vitallium (Co Cr Ni Mo- sulam) on kõrgel temperatuuril püsiv gaasikorrosiooni suhtes, seepärast tehakse sellest sulamist gaasiturbiinide ja rektiivmootori detaile. Co Si Cr Mn sulam on keemiliselt püsivam kui Pt ja leiab rakendamist seadmetes, mis töötavad agressiivses keskkonnas. Sulam alniko (Al Ni Co Fe Cu) on tugev püsimagnet. Tugevad püsimagnetid on ka Co Pt sulamid. Co-pulbrit kasutatakse metallkeraamiliste kõvasulamite valmistamiseks. WC kristallide ja Co- pulbri segu pressimisel ja paagutamisel tsementeerib Co karbiidikristallid kompaktseks sulamiks pobediidiks. Pobediitlõiketerad ei kaota oma kõvadust ja lõikeomadusi isegi nii suurtel kiirustel, kui metall on hõõguvpunane. Pobediisist tehakse ka puuriotsi. Sulamit kovar (Co Fe Ni Mn ), mida saab kergesti klaasi külge sulatada, kasutatakse elektro- , raadio- ja
Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohoolejuhendile. Rasketel tingimustel töötamisel (taksod/haagised) tuleb õlivahetusvälpa lühendada. Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/puhastada käigukasti õlifilter ning puhastada õlivanni põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on lisandunud põlemise hais, tuleb õli alati vahetada. käigukasti õli tasapinda kontrollitakse töösooja mootori töötamisel tühikäigu pööretel. Enne kontrollimist tuleb liiigutada käiguvalitsat kõikidesse asenditesse. Õli tasapinna kontrollimiseks on käigukastidel õlimõõtevarras või ülevooluava. Ülevoolutoruga käigukastidel valatakse
Magneteid kasutatakse väga paljudel erinevatel aladel ja on juba kasutatud palju aastaid tagasi. 4 Kasutatud kirjandus Vikipeedia. Magnetväli. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetv%C3%A4li 7.jan.2012 Vikipeedia. Magnet. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnet 7.jan.2012 Vikipeedia. Magnetoptiline ketas. http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetoptiline_ketas 7.jan.2012 Antsla gümnaasium. Magnetväli. Püsimagnetid. http://afyysika.onepagefree.com/files/P%C3%BCsimagnet.pdf 4.jan.2012 Luku-Expert. Magnetid. http://www.lukuexpert.ee/magnetid 7.jan.2012 Delfi. Magnetiga saab paremakäelise inimese muuta vasakukäeliseks. http://forte.delfi.ee/news/teadus/magnetiga-saab-paremakaelise-inimese-muuta- vasakukaeliseks.d?id=33442027 7.jan.2012 Arst.ee. Magnetid leevendavad pingeid. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28664/magnetid-leevendavad-pingeid 7.jan.2012 Amagnet. Magnetväli ja magnetism.
magnetvälja. Seda laadi separaatorite puhul luuakse magnetväli keraamiliste magnetitega, mis on valmistatud kas baarium- või strontsiumferriidist. Väiksemate rauaosakeste, raudoksiidi ja ka mõne roostevabade teraste puhul tuleb kasutada suuremat magnetvälja tugevust, mida võimaldab haruldaste muldmetallide kasutamine magnetites. Sõltuvalt kasutusalast on olemas erinevaid magnetkomponente. Magnetplaadid, mis koosnevad nelinurksest kestast, mille sees on püsimagnetid, paigaldatakse tavaliselt liugteede ja rennide alaossa või lintkonveieri lindi kohale, nii kiire kui aeglase tootevoo puhul. Konveieril transporditava materjali kõrgus määrab ära, kui kõrgele tuleks magnetplaadid paigaldada ja milline on vajalik magneti tugevus. Magnetplaadid on tavaliselt liigenditega, et neid oleks lihtne puhastada. Magnetpulgad valmistatakse püsimagnetitest, mis asetatakse silindrikujulisse roostevabast terasest kesta
Voltmeeter Seade, millega mõõdetakse pinget (ühendatakse rööbiti) Soojuslik toime Vooluga juht soojeneb Keemiline toime Vooluga juhi keemiline koostis võib muutuda (ainult vesilahustes) Magnetiline toime Vooluga juht avaldab mõju magnetnõelale Elektrivoolu töö Vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt Elektrivoolu võimsus Iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus Lühis Kaitsmed Püsimagnetid Keha, mida ümbritseb pidevalt magnetväli Magneti poolused Kohad püsimagnetil, kus magnetmõju on kõige suurem Magnetnõel Pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda Magnetväli Väli, mis kannab edasi magnetjõude Elektromagnet Raudsüdamikuga pool, mis tõmbab enda poole rauda sisaldavaid kehi a) S silahused) s, eboniit) ist teise
Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld taimveis. Füüsikalised omadused Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. Kasutusalad Elemendi/ühendi kasutusaladeks on: · tuumapatareid poides ja ilmajaamades · püsimagnetid · helenduvad värvid · ilutulestik · metallurgias · klaasitööstuses · emaili ja värvitööstuses Element Strontsiumi leidub ka looduses. Näiteks merevees leidub 7 kuni 50 mg/l. Kuigi Strontsiumi on looduses suhteliselt palju (0,008%), ja enam, kui näiteks vaske või tsinki, kuid erilist tööstuslikku rakendamist talle pole veel leitud. Eespool nimetatud
suurem kui vaakumis (oluliselt tugevdavad magnetvälja). Sellisteks aineteks on raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid. Peale omaduse oluliselt tugevdada magnetvälja säilitavad ferromagneetikute molekulide magnetväljad oma orientatsiooni välise välja suunas ka peale välise välja kadumist säilitavad omaduse olla ise magnetvälja tekitajaks. Sellistest ainetest valmistatakse püsimagnetid. Ainete omadust nõrgendada või tugevdada magnetvälja võrreldes väljaga vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise läbitavusega µ = B/Bo. See näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon aines B suurem välja magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2
omadused. Elektrimaterjale liigitatakse elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi: o elektrijuhid (juhtmed, mähised, lülitite kontaktid); o dielektrikud ehk elektrilised isolaator materjalid (isolaatorid, kondensaatorid); o pooljuhid (võimendid, alaldid, mittelineaarsed takistid); o pehmemagnetmaterjalid (raadiotehnilised ja elektrimootorite detailid ning trafode ja releede südamikud); o kõvamagnetmaterjalid (püsimagnetid, alalisvoolu masinates, side-ja kõrgsagedusvoolu seadmetes). Samal ajal võivad magnetmaterjalid olla elektrijuhid, pooljuhid või ülijuhid. Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused. Elektrijuhid on tavaliselt metallid või nende sulamid võimalikult väikese elektrilise eritakistuse, piisava mehaaniliste tugevuste, kõvaduste ja vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega nagu korrosiooni-, kuumus- ning ilmastikukindlus. Neid kasutatakse kontakt-,
poole suunas. Kui juhe paikneb piki jõujoont, siis magnetväli ei mõju talle mehaaniliselt. Omadus II Kui juhe liigub magnetväljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjõudu. Elektromagnetiline induktsioon kui nähtus seisneb selles, et magnetvälja muutumine juhtme ümber või juhtme ümberpaiknemine magnetväljas kutsub esile elektromotoorjõudu. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid Püsimagnetid on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui magnetväli puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Elektromagnetiteks nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli. Sellise südamiku magneetuvust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Nad magneetuvad võrdlemisi väikese vooluga, kuid peale
mis on nihutatud üksteisest 120° võrra Staatorimähised on ühendatud kas tähte või kolmnurka Generaator pannakse pöörlema primaarmootori (nt. diiselmootor) abil kiirusega Rootoril asetseva ergutusmähise puhul tekitatakse sellega ühendatud erguti (alalisvooluallikas) abil ergutuse magnetväli Staatori 3- faasilises mähises indutseeritakse , ja , mis on üksteise suhtes 120° nihutatud Rootorile paigutatud püsimagnetid lihtsustavad oluliselt ergutusega seonduvaid tehnilisi probleeme, sest jäävad ära kontaktrõngad ja harjad Ergutusmähise puudumine vähendab kadusid ja suurendab kasutegurit Püsimagnetite kasutamine teeb aga keerukamaks generaatori emj. reguleerimise Konstruktsioon Aeglased hüdroturbiinid (n = 60 ... 500 p/min) ehitatakse reeglina vertikaalse võlliga 4
et nad esitavad midagi pidevat ning teistsugune kaardistamine võib näidata jooni kas tihedamalt või hõredamalt. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad(ei ole algust ega lõppu) Alternatiivne meetod kaardistamiseks on ühendada magnetjõujoonte nooled, mis moodustuvad väljajooned. Magnetvälja suund on igas punktis sellisel juhul paralleelne selle lähima väljajoonega. Joonis 3 Magnetvälja jõujooned Joonis 3 Magnetvälja suund 2. Püsimagnetid, magneti poolused (+ joonis) Looduses on aineid, mis on ümbritsetud magnetväljaga (püsimagnetid). Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid tavaliselt magneti poolusteks. „Positiivne laeng“=põhjapoolus §„Negatiivne“=lõunapoolus 19 3. Ampere’ jõud, selle suund (+ valem ja joonis)
Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga Diamagnetiline effekt on omane kõikidele aatomitele. Siiski jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. Paramagneetikud ( > 0, µ > 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne · Väljad on samasuunalised VB!!!! Feromagneetik on aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud § Nad on püsimagnetid. · Raud, nikkel, koobalt, gadoliinium , nende sulamid ja ühendid § Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav § Ferromagneetiku magneetumust annab väga hästi kirjeldada hüstereesisilmusega § Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. HÜSTEEREESILMUS 9) ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri
ainult käivitamisel nullpunkti fikseerimiseks. Näiteks enamik printereid liigutab käivitamisel kirjutuspead pead pisut edasi ja siis tagasi, kuni lõpplüliti teatab juhtsõlmele algseisust.On olemas ka lineaarliikumise samm-mootorid, kuid need on üpris kallid ning vajavad head jahutust.Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsimagnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnetväli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Kuna samm-mootor on numbriliselt juhitav, siis sobib ta ideaalselt kokku diskreetsete juhtimissüsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulsile vastab teatud
mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi
mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. Igal ajahetkel läbib kontuuri erinev magnetvoog. See on vahelduva emj. Generaator. 55. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat joonist, tuletage pika solenoidi
sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas. II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga. 9. Püsimagnetid, elektromagnetid, magnetahelate konstruktsioonid. Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub. Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid 10. Trafo otstarve. Trafosid kasutatakse
on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 101. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. 102. Kasutades allolevat joonist, tuletage kontuuris tekkiva elektromotoorse jõu avaldis selle ühtlasel pöörlemisel. 103. Mis on kontuuri induktiivsus? Kasutades allolevat
Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8...12% vaske, 1...24% koobaltit. Kasutatakse ka materjale mis rauda ei sisalda näiteks koosnevad Mn, Cu ja Si või Cr ja Pt. 7. Vask ja vasesulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu
Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max jõumomendiga, kui raami magnetiline moment võrdub ühega. Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. Magnetväli on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad. Magnetvälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks. Pöörisväljaks nim kinniste induktsioonijoontega välja. Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole. Voolude vastastikmõju paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad, paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad.
asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on väiksem võimsus kui sama suurel ergutusmähisega sünkmootoril,heaks on aga et on mugav ja kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1.Aktiivrootoriga-ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.2.Reaktiivrootoriga-rootor on ergutamata ja rootori mähise südamik on magneetiliselt pehmest materjalist.Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni
Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja õli kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohooldejuhendile. Rasketes tingimustes töötamisel (taksod/haagised) tuleb õlivahetusvälpa lühendada (näit. 24 kuud/60 000 km). Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/puhastada käigukasti õlifilter ning puhastada õlivanni põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab õli liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on õlile lisandunud põlemise hais, tuleb õli alati vahetada! Käigukasti õli tasapinda kontrollitakse töösooja (u. 80°C) mootori töötamisel tühikäigu pöörlemissagedusel. Enne kontrollimist tuleb liigutada aeglaselt käiguvalitsat kõikidesse asenditesse. Õli tasapinna kontrollimiseks on käigukastidel õlimõõtevarras või ülevooluava.
Mootorsaag on ette nähtud töötamiseks ikkagi vahelduval töörežiimil. Süütesüsteemid Magneetosüüde Süütesüsteemi ülesanne on tekitada säde küttesegu süütamiseks silindris. Mootorsaagidel kasutatakse kahesugust süüdet: kontaktidega magneetosüüdet ja kontaktivaba türistor-magneetosüüdet ehk elektronsüüdet. Magneetosüütesüsteem koosneb püsimagnetitega hoorattast, alusest, süüteküünlast, juhtmestikust ja välisest süütelülitusnupust. Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras). Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga. Magneeto alusele on paigutatud süütepool (trafo), mille südamikule on mähitud primaar- ja sekundaarmähised. Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida
Mittehomogeense välja korral paramagneetik tõmbub tugevamasse magnetvälja. Märgime , et paramagneetikul esineb diamagneetiline efekt, kuid paramagneetiline domineerib. Aatomi paramagneetiline magnetmoment on umbes tuhat korda suurem tema diamagnetilisest magnetmomendist. Para- kui ka diamagneetik on nõrk magneetik võrreldes ferromagneetikuga, siis ka vastasmõju välise magnetväljaga on suhteliselt nõrk. 40. Ferromagneetikud.Halliday lk 877 Ferromagneetikud on püsimagnetid. Raud, koobalt, nikkel, gadoliinium, düsproosium ja sulamid, mis neid elemente sisaldavad, on ferromagneetikud kvantfüüsika nähtuse tõttu, mida nimetatakse vahetusmõju seoseks ning mille puhul ühe aatomi elektronide spinnid mõjutavad naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi
Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Püsimagnetitega sünkroonmasina rootori ehitus on lihtne, mistõttu niisugune mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. 27 Reluktanstmootor (reluctance motor) on väljepoolustega sünkroonmasina vorm, milles puuduvad ergutusmähis ja püsimagnetid. Sellisel mootoril põhineb töö õhupilu magnetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad [4]. 4.4. Impulsstoitega mootorid
annaabi.ee 
