Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid. Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi: · Happelised 65-75% · Keskmised 52-65% · Aluselised Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores
loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et meteoriidid peegeldavad maa siseehitust. Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus??
Võib toimuda nii horisontaal- kui ka vertikaaljõudude mõjul. Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel. Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne. Murrangliikumistega seostatakse süvavulkanismi ja magmatismi. Maavärinad- toimuvad siseenergia arvel, kuid on ka eksogeenseid põhjusi, näiteks langatusvärin ja tehnogeenstest põhjustest näiteks plahvatus. Mõõdetakse Richteri skaalal magnituudides 0-9 M. Meredes kaasnevad maavärinatega tsunaamid. Magnetism ja vulkanism- Vahevöö on tahkes olekus kõrgel temperatuuril ja rõhul. Rõhureziimi muutumisel läheb aine sulaolekusse. Vulkaane jagatakse: tsentraalseteks- ja lõhetüüpi vulkaanideks
Tähistage joonisel X-ga piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine. moondumine toimub ookeanilise laama ja mandrilise laama kokkupõrkealal, kus on kuum temp ehk seal, kus on märgitud punane magma ja selle ümber, kus kivimid satuvad suure rõhu ja kuuma temperatuuri tingimustesse Nimetage kaks tegurit, mis põhjustavad kivimite moondumist. A. litosfäärilaamade kokkupõrkel, kus mäetekkimisel ning aktiivsete magmatismi ja vulkanismi tõttu on kõrge temp. ja rõhk B. Murrangvööndites kui kivimid rebestuvad kõrge rõhu tõttu Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad. 1) kahe laama põrkumis kohal tekib ookeanilisse laama süvik 2) mandrilisele laamale tekib kurdmäestik 3) võivad tekkida maavärinad 4) Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud A, B, C ja D-ga. Millise tähega tähistatud
Dün geol ehk füs geol on geol osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate prots uurimisega. Uurimisvaldkonnad: mineral, petrol, sedimentol, vulkanol, struktuurigeol, geotektoonika, geomorfol jne.Maa sisejõud. Maakoore ja vahevöö ülaosas on kivimid suure rõhu ja kõrge temp tingimustes. Siin toimuvaid mitmesuguseid füs-keemilisi ja füs-mehaanilisi muutusi käsitletakse maasiseste ehk endogeensete prots. Siia kuuluvad kivimite moondeprots ehk metamorfism, magmatismi- ja vulkanisminähtused, maakihtide kurrutumine ja kihte läbivate murrangute teke, maakoore aeglased vertikaal- ehk kõikuvliikumised ning maavär. Need toimivad väga pika geol aja vältel ja on vahetule vaatlusele suures osas kättesaamatus sügavuses. Seetõttu puudub meil maasiseste prots mehhanismist ja neid esilekutsuvatest teguritest täpne ettekujutusMaa välisjõud. Maa sisejõudude poolt kujundatud setteid ja pinnavorme hakkavad kulutama ja ümber paigutama
kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned 14.Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. 15.Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 16
sisemist ja välimist vööndit kiirgustiheduse maksimumide kõrguste kaudu. Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. 13. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 14
Suure rõhu all kaltsium-mineraalid lahustuvad kergesti, ja jääb alles vaid ränimuda. Ookeanipõhja geisrid(hüdrotermid) paiskavad ookeanipõhja sulfiidseid mineraale(Fe, Cu, Hg), mida koguneb ka väga suurtes kogustes. Kuum täpp vahevöös tekkinud kuuma magma pluum, mis maakoore liikumisel põhjustab joonelisi vulkaaniliste mägede ahelikke. Mandriline koor on nende tekkeks aga liiga paks. Ookeanilised basaltplatood kuuma täpi magmatismi produktid, mandrite basaltplatoode(trapikatete) analoog. Ookeanipõhja magnetväli keskaheliku suhtes sümmeetriline ribaline magnetanomaaliate süsteem. Vt üles 9 Ookeanipõhja vanus kuni ~200Ma. Üle selle muutub ebastabiilseks ja hakkab subduktsioon. Passiivne ookeani äär. (põhja-ameerika idarannikul nt.) Self uppunud maismaa.
99. Wilsoni tsükkel e superkontinentide tsükkel. Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid. Need on tektoonilised superkontinendid. Superkontinetaalse tsükli pikkus on ca 300 miljonit aastat. 100. Kuumad täpid, joonelised vulkaaniahelikud, basaltplatood nendevahelised seosed. Ookeanilised basaltplatood (LIP): mandrite basaltplatoode (trepikatete) analoogid - kuumatäpi magmatismi produktid 101. Maakoore pingevälja kolm tüüpi, nende laamtektoonilised väljendused. Litosfääri laamade piirid kui erinevat tüüpi pingeväljad: venitus-, surve- ja nihkepinged. Sõltuvalt litosfääri laamade piiri tüübist on ülekaalus erinevad tüüpi pinged. 1) laamade põrkepiiridel, ookeani süvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid)
annaabi.ee 
