vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. 7. Varisemine kiireim, toimus suure kaldega nõlvadel, mille puhul raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16
Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanilineala.Vulkaan-koonuse kujuline mägi mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Maavärin-maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimitest kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.Maavärina kolle e fookus on koht maapõues,kust algab kivimite rebestumine.Kese e epitsenter-maavärina kolde kohal paiknev
Settekivim Kivim, mis on tekkinud maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisest. Tardkivim Kivim, mis tekib vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud maga kristalliseerumisel. Moondekivim Settekivimite ja tardkivimite ümberkristalliseerumisel tekkiv kivim. Laam Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Laamtektoonika Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Kuum täpp Vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanline ala. Kontinentaalne rift Kontinentaalse koore rebendm tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Maavärina kolle e. fookus Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina kese e. epitsenter Maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Seismograaf Seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid
· maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine
kivimitest sulab üles ja tekkinud magma moodustab süviku kõvale ookeani põhjale vulkaanide rea. Kui aga ookeaniline laam ,,upub" (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev ,,tulerõngas") Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale
paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Vulkaaniline saar kaar ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Pangea - oli hiidmanner, mis eksisteeris ligikaudu 300...200 miljonit aastat tagasi ning koondas endas kõiki suuremaid mandreid. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Rift - laavade lahknemisest tekkiv org Kaldeera vulkaani sissekukkumise tagajärjel tekkiv hiidkraater. P-Lained - maavärina pikilained S-Lained- maavärina ristilained Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina epitsenter maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Richteri skaala -on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.
III kahe mandrilise laama põrkumine laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda. Sellises piirkonnas muutub maakoor üha paksemaks. Esineb tugevaid maavärinaid, vulkanismi aga mitte (nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik). 4 Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Võib asuda keset laamat (nt Hawaii saarestik). KAARTIDE LIIGID Sisu järgi on võimalik kaarte jaotada järgmiselt: · Üldgeograafilised kaardid: nendel kujutatakse leppemärkide ja värvidega kõige olulisemaid nähtusi nagu pinnamood e. reljeef, veekogud, tähtsad teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid
18. Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril? - * Geiser: vesi rõhu all, * Kuumaveeallikas: vesi voolab vabalt. 19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift, ookeani keskmäestik. - * Konvektsioonivoolud vahevöö kuumem osa tõuseb maapinnapoole ning jahedam vajub alla poole, tekib ringlemine. * Kuum täpp magmakogum, mille kohale tekib vulkaan või vulkaaniline ala. * Kontinentaalne rift mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism,
Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib mandri äärele kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva. Mandrite triiv mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole juhuslikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee jaasa laamatriive. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Kontinentaalne ehk mandrilift kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Vulkaanid
Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse
12. Karstumine- kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. 13. Keemiline murenemine- on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine. 14. Kivimite ringe- on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. 15. Kontinentaalne e. Mandririft- kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 16. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 17. Laama sukeldumine e. Subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. 18. Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 19. Leostumine- protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. 20. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 21
(Väikesed Antillid) - Laamade liikumine küljetsi-maakoor on rahutu kaseal kus laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. - Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal. - Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. - Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe - Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn
annaabi.ee 
