seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine Juba teise sajandi keskpaigast saab rääkida Roo mast rääkida kui i mpeeriumist. Impeeriumi keskuseks kujunes m õistagi Roo ma linn. Allutatud alades väljas pool apenniini poolsaart
oli kujunenud Roomast impeerium. Poliitiline korraldus: oli mitmeid riigivõimu organeid: rahvakoosolek-koosnes Rooma kodanikest, ei saanud ise ettepanekuid teha, hääletasid ainult magistraadi otsuse üle. Senat-koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne, tegelik otsustaja vabariigi ajal, algatas seadusi ja viis neid mingil määral täide. Magistraadid-valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, olid kollegiaalsed st võimul oli korraga 2 magistraati, et poleks võimu kuritarvitamist. Olid rikkad kodanikud, täidesaatev funktsioon. Kaks kõrgemat magistraati olid konsulid. Puunia sõjad- kolm sõda Kartaago ja Rooma linnriigi vahel ülemvõimu pärast Vahemeres. Otsustav Teine Puunia sõda, kus kartaagolasi juhtis Hannibal. Lõpuks Kartaago hävitati ja võimule tõusid roomlased. Kodusõjad ja vabariigi lõpp: Moodustati kolme väepealiku liit, ühe surma järel läksid teised kaks Idas:Gnaeus pompeius ja Läänes Julius Caesar tülli
Alla tuhande Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu ja Paide. B) Peamiseks sissetuleku allikaks oli kaubandus, eeslinnades kasvatat ka aiasaadusi ning peeti karja. Käsitöökeskused -> tsunftid. Eestlased olid lihttöölised. C) Eestlaste osakaal võis küündida Tallinnas 1/3, väiksemad linnad olid peaaegu saksastunud. D) Elanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks(aadlikud, vaimulikud, ametnikud jt.). Teised ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse ega magistraati. 6. Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse. Keskajal pidi pagenud talipoeg aasta ja päeva linnas redutama; 12. Saj. Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti maadesse, ei teinud ta mingeid sõjalisi samme, et kaitsta Baltimaad Põhjasõjas. Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2
Rooma võitis endale uusi valdusi ning Kartaago laevasitku. Kolmanda Pruunia sõja käigus hävitati Kartooga täielikult. Roomasr oli saanud Vahemere valitseja. Vabriiklik kord Roomlased ise oma riiki nimetasid res publica. Rooma riigiorganid olid: senat, rahvakoosolekud ning riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti ametisse vähemalt korraga kaks inimest, et vältida riigiametnike liigset võimu suurenemist. Magistraadi olid enamuses rikkamad roomlased. Kaks kõrgeat magistraati olid kaks konsulit, kes pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite valitsusaeg oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast. Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator.
kui ka korra hoidmiseks. Nad rajasid töö- ja parandusmaju, organiseerisid vaestehoolekannet, asutasid linnadesse pea- ja alam-rahvakoole. Nad hakkasid välja töötama riikliku meditsiini süsteemi. 1803. aastal moodustati Rahvahariduse Ministeeriumi. Linna- ja maaomavalitsus: Linnad peale uut asehalduskorraldust säilitasid keskaegset ilmet, kuid kodanikuks saamine oli kergem. Linnade kõrgeim võim oli oma koosseisu täiendava magistraati käes, mis täitis nii halduslikke, politsei- kui kohtufunktsioone, ning koosnes reeglina bürgermeistritest ja raehärradest sündiku (õigusnõunik) eelistumisel. Magistraat jaotas linlaste vahel riigi- ja kohalikud maksud ning nõudis need sisse. Kuni 1866. aastani kehtis tsunftikord, kus käsitöölised ja kaupmehed olid gildides ning pidid järgima põhikirju. 1877 kehtestati linnaseadus. Vanad magistraadid jätkasid 1889. aastani kohtuorganina. Linnades tuli valida
sugukondliku erakriminaalõiguse puhtaim väljendus rooma õiguses (veritasuoli sealt peaaegu kadunud).Avalikõigusliku karistuse areng seondub ühelt poolt avaliku riigi-ja kohtuvõimu väljakujunemisega, teiselt poolto l i j u b a v a n a s t a j a s t t e a d a k a k s a v a l i kõ i g u s l i k ku d e l i k t i , m i s t õ i d k a a s a s u rm a n u h t l u s e – p e rd u e l l i o j a parricidium. Avaliku krimi naalõiguse algvormidena võib vaadelda ka võimuorganite, magistraati de pooltkohaldatavaid karistusi. Need olid kartser, vitsanuhtlus ja varaline trahv. Viimane jagunes omakorda kaheks –vara konfiskeerimine ning mõne eseme äravõtmine, et see hävitada. 14. Protsessiõiguse areng rooma õigusesESIAEG - primitiivsed rahvad ei tundnud kriminaal- ja tsiviilprotsessi selle tänapäevases tähenduses.Vanas Roomas ei olnud tsiviilõiguslikud vaidlused riigi lahendada. Sellised vaidlused tuli lahendada pooltepoolt omavahelise kokkuleppe teel.VABARIIGI PERIOOD (A
aastal, et nad valitsevad Riia linna koos. Linn pidi vanuma truudust mõlemale maahärrale. Algas peapiiskopi ja ordu vaheline võitlust võita Riiat enda poole linna privileegide kinnitamise või laiendamise abil. Puhkes kolmeteistaastane sõda Preisimaal, mis jättis kõrgmeistri ilma Preisimaa rikkamast lääneosast ja viis ta läänisõltuvusse Poola kuningast. Riia küsimus tõusis uuesti esile 1470. aastatel, kui peapiiskop ja ordumeister Riia linnas magistraati, gilde ja mustpäid üksteise vastu ässitasid. 1472. aastal Riia linn kokkuleppis orduga, kuid peapiiskop oli sunnitud otsima toetust paavsti ja keisri juures. Ta lasi nii ordu kui ka Riia linna kirikuvande alla panna ja võttis ühendust Hansa Liiduga, Rootsi ja Taani valitsejatega. Ordu sõjakäik peapiiskopi ja tema toetajate vastu oli edukas. Kui suri peapiiskop siis Saksa ordu lasi 1481. aastal endale läänistada peapiiskopkonna ja Riia linna. Siiski ei õnnestunud
kahe konsuli ühisel otsusel, määrati ametiise 6 kuuks, võidi pikendada aga reeglina ei tehtud. Kogu impeeriui käsu õigus oli tema käes, teiste riigiametnike õigus peatus. Piiramatu valitseja, pärast oli ta aruande kohustuslik. Tribuni plebis- algselt kaks hiljem 10, valitud plebeide koosoleku poolt . Veider lugu, nad ametlikud ei olnud riigiametnikud, vaid olid plebeide esindajad, sisuliselt omandasid riigiametniku staatuse, kohustus järgida et mitte ühegi magistraati ja riigiametniku otsus ei ohustaks plebeide huve, õigus kokku kutsuda koosolekuid ja vetostada ükskõik kelle otsust ( v. Diktaatori oma) . Vetiõigus oli tõhus relv, vetoõigust pärssis, igal tribuunil oli oma veto õigus vastu vetostada teise oma. Nad olid plebeide tribund ja valiti plebeide hulgast , ei tähenda et valiti lihtsarahva hulgats, aga valiti plebeide päritolu nobiliteedi suguvõsast. Andis plebeilist päritolu nobiilidele teatud eelispositsiooni rooma riigiasjades.
annaabi.ee 
