• Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse iseloomustus tabelina Vietnam Itaalia Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli) • Üha enam keskendutakse tuunikala kasvatamisele, mida eksporditakse kõige rohkem Jaapanisse • Levinud on intensiivne kasvatusmeetodid • Veeorganisme kasvatatakse nii meres puurides kui ka sisemaal Euroopa ja Aasia vesiviljeluse võrdlus 1. Euroopa: 2. Aasia: •. Ülekaalus on •. Ülekaalus on intensiivne ekstensiivne meetod kasvatusmeetod •. Kasvatatakse •. Enam levinud suuremas mahus
sageli võib teda kohata veekogu keskel. Parvekalana ründavad ahvenad "organiseeritult" ja üheaegselt pinnavees planktonist toituvaid väikesi kalapoegi ning vesi lausa keeb nende jõulistest sabalöökidest. Omapärase ja huvitava vaatepildi avastanud spinningumees võib parve oskuslikul jälitamisel rikkaliku saagi noppida. Jahikirest hõivatud röövikud ei lase end paadis tegutseva kalastaja lähedusest palju häirida ning haaravad lanti vahel üsna paadi külje alt. Nagu enamik mageveekalu, on ka haug ja ahven aktiivsel toiduotsingul just hommiku- ja õhtutundidel. Paraja soodsa tuule (lõuna, lääs) ja pilves ilmaga võib neid edukalt püüda päev läbi. ( www.miksike.ee) 4 Koondtabel 5 Lõpptabel % -des 6 Graafik 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% Joonis 2 . Selektiivsus kõverad L25% , L50% ja L75%
Enamiks riigi külvipinnast on teravilja, kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Osa teravilja veetakse Hollandisse ka sisse. Palju kasvatatakse puu- ja köögivilja ning lilli. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Lilledest kasvatatakse sibullilli: tulpe, nartsisse, hüatsinte, gladioole ja Hollandis korraldatakse ka suuri lilleoksjoneid. Põhjamerelt püütakse kala, peamiselt heeringat ja lesta. Järjest rohkem on hakatud püüdma ja kasvatama mageveekalu. -2- Hollandis on ka hästi arenenud veondus. Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti. Välja veetakse Hollandist eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonika- kaupu, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala, lilli ja lillesibulaid
Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas.
Akvakultuuritoodangu kogumahuks on umbes 35 500 tonni ning väärtuseks ligikaudu 72 miljonit eurot. Karpkala ja vikerforelli aastatoodang ulatub vastavalt 22 000 ja 11 000 tonnini. Lõhet ja forelli kasvatatakse ka kalade asustamiseks veekogudesse, et toetada kutselist ja harrastuspüüki. Kutselise ja harrastuspüügiga sisevetel on hõlmatud 600 000 hektarit Poola jõgesid, järvi ja mageveehoidlaid. Kutselised kalurid püüavad aastas umbes 5 000 tonni mageveekalu, samas kui harrastuskalastajad peamiselt õngitsejad püüavad ligikaudu 40 000 tonni kala. Akvakultuuritootmise ja kutselise kalapüügiga sisevetel on hõivatud umbes 4 500 inimest. Juba mitmeid aastaid on töötlevat tööstust iseloomustanud kiire kasvutempo ning praegu moodustab see 2% Poola toiduainetetööstuse toodangu väärtusest. 2003. aasta lõpus tegutses 340 kalatöötlemisettevõtet. Töötleva tööstuse kogutoodang ulatub umbes 273 000 tonnini,
Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu. Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka kivisoola, pruunsütt, boksiiti, väävlit, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. Väiksemates kogustes on ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nende maardlatest katavad sisemaised vajadused, kuid rauamaaki tuleb importida. Keskkonnaprobleemid ja -kaitse
9.4. Linnud Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud, harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu-ja veelinnud. Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas, seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Samuti võib kohata saarel ka raisakotkaid. 9.5. Kalad Väiksemates mägijõgedes kalu ei ole, kuid nendest võib leida mageveekrabisid. Sealsetes veehoidlates leidub mageveekalu, nagu karpi, jõeahvenat ja forelli. Kunagine ohjeldamatu kalapüük on tühjendanud Küprost ümbritseva mere, kus pole enam kuigi palju kalu. Selle tõttu on võetud kasutusele vajalikud meetmed, nüüd hakkavad kalaparved tasapisi suurenema. Kõige levinumad on papagoikalad, limakalad, mudilased ja vikerkalalased. Vahemere delfiinid ja munkhüljed on looduskaitse all. Suviti käivad kilpkonnad rannikualadel, et liiva sisse muneda, ka nemad on looduskaitse all.
Maailmas tarvitatakse toiduks väga palju kala. Vanasti püüti merest peamiselt räime ja kilu, nüüdseks on kalade valik palju suurem. Kala on väärtuslik toiduaine, mille liha on õrn ja kiiresti seeditav, sisaldades palju vajalikke toitaineid, seal hulgas ka väga olulist Omega rasvhapet. Kala sisaldab ka seleeni, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest. Söögiks kasutatakse merekalu (heeringas, tursk, räim, lest, makrell ehk skumbria, meriahven, lõhe) ja mageveekalu (angerjas, haug, forell, koha, ahven, rääbis, särg, lõhe). Kalad liigitatakse töötlemisviisi järgi: eluskala, jahtunud kala, jahutatud kala, külmutatud kala, soolatud kala,erioolamine,vürtsisoolamine, suitsuatud kala, vinutatud kala, kuivatatud kala ja balõkk. Kalast kulinaaria tooted on pooltooted, mis on läbi teinud kulinaarse kuumtöötlemise (kalakotletid, kalatükid naturaalselt ja praetult, kalafilee) ja kulinaarsedtooted, mis on
annaabi.ee 
