Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad
Pärast jääserva taandumist Pandivere kõrgustikult umbes 12 000 aastat tagasi ühinesid kõrgustikust idas ja läänes olnud jääpaisjärved Balti jääpaisjärveks. Liustiku taandudes Kesk-Rootsi alale sai paisjärv Närke väina kaudu ühenduse ookeaniga. Tekkis jahedaveeline väga väikese soolsusega preboreaalne Joldiameri. Skandinaavia poolsaare neotektoonilise kerkimise tagajärjel Joldiamere ja Atlandi ookeani vaheline ühendus katkes, Närke väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv. Selleks ajaks kliima soojenes ning Skandinaavia mäed vabanesid mandrijääst. Järvest voolas välja (kunagise Närke väina kohal) Svea jõgi. Maakoore aeglase vajumise tagajärjel moodustus Antsülusjärve staadiumi lõpus nüüdsete Taani väinade kohal jälle ühendus ookeaniga ning veetase alanes. Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri. Merevee soolsus oli tollal Eesti looderannikul 815, Taani väinades ligikaudu 20
täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal). Esindatud on erinevad setendid jämedateralised liivakividest kuni savideni. Alates Tallinna meridiaanist lääne poole leiame liivakivi ja savi vahekihtidega aleuriite; Rakverest itta aga ilmub ka Kotlini savikiht, mis pakseneb ida suunas. Eestist ei ole vendi merelistest setetest faunajäänuseid ega elutegevuse jälgi leitud, ilmselt ei olnud siinne magedaveeline veekodu, kus liiva- ja saviained kiirelt kuhjusid, organismidele soodne. Leitud on taimseid jäänuseid (vetikad). Vendi setendid Eestis ei paljandu. TÄHTSUS : suured reostumata põhjaveevarud (kambriumi-vendi põhjaveekompleks). Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning
tugeva hõõrdumise tõttu saab kõvasti kannatada aluspõhi, millel liustik edasi nihkub. Liustike liikumiskiirus võib varieeruda suurtes piirides alates 0,25 mm/h kuni 1-2 m/h. Läänemere areng Läänemere areng algas viimase jääaja liustike taandumisega, mil liustikuserva ees kujunesid ulatuslikud jääpaisjärved, kust vesi suundus ookeani suunas. Pärast kohalike jääpaisjärvede ühinemist kujunes Läänemere nõos ja seda ümbritsevatel aladel magedaveeline Balti paisjärv, mis eksisteeris umbes 12 000-10 300 aastat tagasi. Järve veepind oli ookeanitasemest umbes 25 m kõrgem. Mandrijää taandumisel murdsid veevoolud kitsast maasillast läbi ja tungisid ookeani. Veetase alanes ja ookeaniveed tungisid järve, mistõttu kujunes soolakaveeline Joldiameri. See eksisteeris 10 300-9300 aastat tagasi. Umbes 9300 aastat tagasi eraldus ta maatõusu tõttu ookeanist. Seejärel kujunes Antsülusjärv, mis liustiku jätkuva sulamise ja jõgede
Nad on kujunenud platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Vendi ajastu Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (u. 125m). Umbes 650550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja ja KirdeEestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid. Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Prangli) ning Lahemaa ps. põhjatippudes punnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige KirdeEestis. Lääne ja EdelaEestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi
moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste- Lokno) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (125 m paksune). Umbes 650-550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja- ja Kirde-Eestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid (vendi ladestu). Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Pranglil) ning Lahemaa pls. põhjatippudes pinnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige Kirde- Eestis. Lääne- ja Edela-Eestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud
maakaardil. Polaaruurimine oli Amundseni kogu elu. See viis ta ka surma. Kui Nobile suundus kaks aastat hiljem Norge sõsara Italia pardal teisele polaarlennule, jäi ekspeditsioon kadunuks. Amundsen liitus seda otsima suundunud rühmaga. Üks teine otsingurühm leidis õhulaeva ja elusa Nobile. Kuid Amundsen ja tema kaaslased ei tulnudki tagasi. 1.4 EESTI PEAMISED VEETEED JA NENDE TEKE Läänemere teke: -Umbes 14ooo aastat tagasi hakkas paks jääkiht sulama. -Läänemere kohale tekkis magedaveeline Balti jääpaisjärv -Mandrijää sulades liustik taandus -5600 aastal e.m.a. maa Taani väinade kohal uuesti vajus tekis ühendus Põhjamerega Tänapäeva Läänemere pindala on 365000 ruut km. -Sügavus -Soolasus Peipsi järv,Võrtsjärv: 1.Peipsi järve kujunemine- -järve all oli nõgu juba vanaajal, mida mandrijää süvendas ( tüüpiline liustiku kulutusnõgu) -mandrijää taandumisel kujunes algul väike jääpaisjärv praeguse Pihkva järve kohal (veed
Vätten (Rootsi) 1893 40 120 Bejole (Venemaa) 1290 5 33 Mälaren (Rootsi) 1140 13 64 Rohkesti on järvi ka Alpi mäestikus, Poolas ja Põhja-Saksa madalikul. Järved on olulised mageveeallikad, kuid nende vett kasutatakse lisaks olmeveele ka näiteks elektrijaamade jahutusveena. Magedaveeline Laadoga on suurim järv, mis kuulub täielikult Euroopasse. Järve voolab arvukalt suuri jõgesid, näiteks Volhovi, Sjassi, Vuoksi jõgi. Laadogast voolab välja Neeva jõgi, mis suubub Soome lahte. Järve rannajoon on sopiline, paljude lahtede ja skääridega. Järves on üle 500 saare. Loode-Venemaal Karjalas asuv Äänisjärv (Onega) kuulub Atlandi ookeani vesikonda. Selle põhjarannik on kaljune, mitmete lahtedega. Lõunarannik on laugem. Äänisjärve suubub 58
Pärast jääserva taandumist Pandivere kõrgustikult umbes 12 000 aastat tagasi ühinesid kõrgustikust idas ja läänes olnud jääpaisjärved Balti jääpaisjärveks. Liustiku taandudes Kesk-Rootsi alale sai paisjärv Närke väina kaudu ühenduse ookeaniga. Tekkis jahedaveeline väga väikese soolsusega preboreaalne Joldiameri. Skandinaavia poolsaare neotektoonilise kerkimise tagajärjel Joldiamere ja Atlandi ookeani vaheline ühendus katkes, Närke väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv. Selleks ajaks kliima soojenes ning Skandinaavia mäed vabanesid mandrijääst. Järvest voolas välja Svea jõgi. Maakoore aeglase vajumise tagajärjel moodustus Antsülusjärve staadiumi lõpus nüüdsete Taani väinade kohal jälle ühendus ookeaniga ning veetase alanes. Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri. Merevee soolsus oli tollal Eesti looderannikul 8–15‰, Taani väinades ligikaudu 20‰
annaabi.ee 
