ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid
Pargiarhitektuuris võimutses 18. sajandi lõpul inglise stiil, mis rõhutas vabadust, loomulikkust ja looduslähedust. See oli vastand varasemale, barokiga seotud rangele ja korrapärasele prantsuse stiilile. Mõisapargis olid tähtsal kohal kaunid vaated ja arhitektuursed väikevormid (paviljonid, templikesed, sillad, skulptuurid, kunstlikud varemed). Suur ja ilus park on näiteks Palmse mõisal. Klassitsism ilmneb ka sellistes ehitistes nagu kõrtsid (näiteks Koerus), pastoraadid, magasiaidad ja postijaamad. III Skulptuur Enamik selle perioodi töid on Eestisse sisse toodud. Parimad näited mitmed monumendid Venemaa teenistuses olnud väejuhtidele. Näiteks: · admiral Samuel Greighi /grei/ hauamonument Tallinna toomkirikus (Greigh oli soti päritolu, sai haavata ja suri 1788 Vene-Rootsi sõjas). Monumendi kavandas itaalia päritolu arhitekt Giacomo Quarenghi /kvarengi/. Ta on projekteerinud ka palju kuulsaid hooneid Peterburis (Smolnõi Instituut, Teaduste
1739 ilmus Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne Piibel. 5.4 Pärisorjuse kaotamine Eellugu Adel oli võlgades. Mõni eesrindlikum mõisnik kehtestas oma mõisas eraseadused, millega laiendati talupoegade omavalitsust, õigust vallasvarale ja loodu talurahvakohtud. 1796 sai Venemaa troonile Paul I. Ta laiendas Baltikumile nekrutivõtmise kohustuse. 1797 1874 võeti Eestist nekrutiks umbes 150 000 meest. Igas mõisas asutati magasiaidad kuhu koguti viljavarusid näljahäda puhuks. 1801 Paul I tapeti ja tsaariks sai Aleksander I. 1802 võttis Eestimaa maapäeva vastu regulatiivi ,,Iggaüks..." Talupoegadele lubati talude pärandatavat kasutamisõigust, õigust vallasvarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 kehtestati samasugune seadus Liivimaal. 1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819
Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks. Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine. Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis saadi sealt võtta. Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid. Mõju talupoegadele hakati rajama rohkem koole, kuna nähti, et sellest on kasu ja inimesed tahavad õppida. Vaestemajade ehitamine 19. sajandil Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik. Liivimaal nimetati neid vöörmündriteks.
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu :
· Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi. Lisaks teotööle oli veel naturaalandamid ja rahamksud( nt: vakuraha) mõisa heaks. · Riiklikud koormise pearahamaks ja nekrutiandmine. · Kogukondlikud koormised magasiaidad, teede korrastamine, kooli ehitamnie ja muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. 1863. aasta passiseadus: · Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks · Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika
Koolide jaoks eraldati maa koos õpetaja palgamaaga (nn koolitalu). Ilma rehetoata koolimaju hakati ehitama kõigepealt Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, selles palkhoones oli üks klassiruum, 1-2 kambrit õpetaja korteriks, klaasaknad, korstnaga ahi. 19.sajandi teisel poolel oli koolimajades ka õpilaste ööbimisruum, nende toidukraami jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik. Magasiaidad Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta sattunud talupojad said laenata vilja kas külviks või toiduks (algselt Saaremaal). Pärast suurt ikaldust ja näljahäda (18.saj lõpus) leiti, et targem on rajada magasiaidad kõikidesse mõisavaldadesse ja seda peavad tegema talupojad ise. Algas massiline magasiaitade ehitamine. Algul sarnanesid nad taluaitadega, olid palkseintega ja õlgkatustega,
Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23. mai 1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 26. märts 1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES)
· Mõisnik ei tohtinud enam talumehele ihunuhtlust anda. · Piirati talupoegade ostu ja müüki. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. · Maa jäi seadusega mõisnike omandisse ja talupojad selle rentijaks. · Talupoegadel kadus õigus talu pärandada. · Talupojad võisid elupaika muuta. · Alates 1830 aastast võisid talupojad kolida linna. · Moodustati magasiaidad. Säilis teoorjus ja talupoegade sõltuvus mõisnikest. Valla üldkoosoleku otsused nõudsid mõisniku kinnitust. 1840 hakkasid levima kuuldused, et Venemaal jagatakse tasuta maad. Talupoegadel puudus väljarände õigus. 1845 algas talupoegade hulgas massiline usuvahetus liikumine. 60 000 Eesti talupoega läks usuvahetuse ajal keisri usku. 1849 anti Liivimaal ja 1856 Eestimaal uus talurahva seadus. · Talumeestel avanes võimalus talusid päriseks osta ja kuni selleni neid rentida.
Nekrut 1796. a hakati Baltikumist Vene sõjaväkke nekruteid võtma. Nekrutid pärinesid pärisorjade, kirjaoskamatute talupoegade hulgast. 1816 aastal minnakse Eestimaal (1829 aastal Liivimaal) üle liisutõmbamisele varasema nekrutikspüüdmise asemel. Nekrut peab olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 aastat vana (hiljem 30). Alguses oli teenistusaeg 25 aastat, hiljem lühendatakse see järk-järgult 12 aastale. Magasiaidad Seati sisse kogu Venemaal 1799 aastal näljahädade puhuks. Magasiniaidad olid valla ühisomandiks. Eeltsensuur Venemaal valitses 19. sajandi teisel poolel eeltsensuur. Eestis oli esimene tsensor ametisse võetud 1799 aastal, ning aastast 1803 oli Tartu ülikoolil tsensuurikomitee. Tsensuurimäärus reglementeeris lisaks trükistele ka trükikodade asutamist, ajalehtede väljaandmist ja raamatukaubandust. Tsensuuri nõuded olid vahel
annaabi.ee 
