OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16.sajandi lõpul, renessansi (taassündi) ajastul käisid Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k
Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalkoosseisude juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Monoodia väljakujunemisel oli oluline roll ooperizanril Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643). Tema ooperites oli suur orkester, 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erineva kõlavärvide saamiseks, millega Monteverdi kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks
vahepealne. Muud vahendid emotsioone võimendama (ootamatud kromatismid, helistikemuutused jne) olid võetud hilisrenessansi madrigalist (Marenzio,Gesualdo, Monteverdi) (1). Varane ooper erineb olulisel märal intermeediumist. Siin on tähelepanu keskmes dramaatiline lugu. Kogu etendus on muusikaline. Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas
tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (15611633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte Harmoonia saab meloodia kõrval oluliseks väljendusvahendiks
Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597. aastal Firenzes, krahv Jacopo Corsi majas. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi Jacopo Peri. Esimeste ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis peamiselt vaid basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Roomakatoliku kirikumuusika järgis enamasti väga konservatiivset peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoonia ideaal elas vana ideaalina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirikumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik "Sada kirikukontserti", mis pani aluse
numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte Harmoonia saab meloodia kõrval oluliseks väljendusvahendiks
suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. · 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. · 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper · Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. · Esimene suur ooperilooja on Claudio Monteverdi, kelle 1607 valminud ooperit "Orpheus" peetaks esimeseks tõeliseks ooperiks. · Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga
deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperilooja on Claudio Monteverdi, kelle 1607 valminud ooperit "Orpheus" peetaks esimeseks tõeliseks ooperiks. Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester
ooperile -> sellest tulenes dramma per musica. · 1598. a. etendati krahv Jacopo Corsi majas I ooper "Daphne" tekst Ottavio Rinuccinilt muusika Jacopo Perilt (kadunud) · II ooper "Eurydike" taas Perilt Rinuccini tekstile (1600, Firenze) Dramma per musica (jälle pulmapidu) Esimeste ooperite laulmisstiil oli laulev deklamatsioon basso continuo saatel, mida mängiti erinevatel harmooniapillidel. Peale sooloosade oli ooperis madrigalilaadseid koore ja instrument. vahepalu. 1602. esietendus ka Caccini "Eurydike " (Firenze) (Pluton ja Radamanto bass varem tenorid) Jacopo Peri (1561 Rooma - 1633 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini 6 stseeni Firenze 1600 (6.10.), Palazzo Pitti, Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Tegelased: Tragöödia Tragedia sopran Eurydike Euridice; sopran (Vittoria Archilei) Orpheus Orfeo, legendaarne laulik kr. müt., Apolloni (?) ja muusa Kalliope poeg; tenor
Ooper on muusikaline lavateos, mis esitatakse lauldes. Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpus Itaalias, Firenzes. Esimese ooperi ,,Daphne" kirjutas Jacopo Peri 1597, esimene säilinud ooper on sama autori ,,Eurydike".Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine. Esimeseks suureks heliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kes üllitas esimese tervikliku teose. Monteverdi kasutas võtteid, mida kasutatakse ka järgnevatel sajanditel ooperi loomisel kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid. Kujunes välja mitu koolkonda: