toodet, siis valin valmistamistehnoloogiaks hammasratta lihvimise silindrilisest toormaterjalist lõigatud detailist. 4. Materjalide esialgne valik 4.1 Legeerteras 41Cr4(40X) Esimene valik on legeerteras 41Cr4(40X). Tegemist on 0,9%-lise kroomi ja 0,43%-lise süsiniku sisaldusega hammasrattaterasega. 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus Gaasiline C ja N - nitrotsementiitimine 830 oC, karastamine õlis ja madalnoolutus 200 oC juures. See parandab materjali kõvadust, kulumiskindlust ja korrosioonikindlust. Mehaanilised omadused peale termotöötlust tabelis 1.1. Materjal 41Cr4(40X) Tinglik voolavuspiir N/mm2 560 Tõmbetugevus N/mm2 675 Katkevenivus A% 14 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 187..
0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt soovitud kõvadusest/sitkusest. Tehes madalnoolutust muutub teras tugevamaks ja vastupidavamaks. 4. Tüüpiline termotöötlus antud terasele on poolkarastus + madalnoolutus. Lähtuvalt lõpptermotöötlusest on tegemist külmstantsiterasega, millest valmistatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistu (nt tõmbesilmad, pressvormid). 5.
1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on üleeutektoidterasega, kasutatakse tööriistaterasena. Antud terase tüüpilisteks termotöötlemise meetoditeks on poolkarastamine ja madalnoolutus. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)? Optimaalne karastustemperatuur on 757-777 ºC.Struktuuriosad peale karastust on tsementiit, martensiit ja jääkausteniit. 3. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad?
martensiitstruktuur. Karastamise tehnoloogiline protsess: 1. Terase kuumutamine üle faasimuutuste temperatuuri. 2. Seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detailis antud temperatuurile vastava struktuuri tekkimine. 3. Jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide (F+T) tekkimist. Praktikas kasutatakse põhiliselt kolme noolutusviisi: 1. Madalnoolutus - viiakse läbi temperatuuril 170...250 °C ja peamiselt tööriistateraste termotöötlemise lõppoperatsiooniks. Tekkiv struktuur - noolutusmartensiit on väga kõva ja võrreldes karastusega plastsem 2. Kesknoolutus - viiakse läbi temperatuuril 300...400 °C. Sel puhul väheneb terase tugevus ja kõvadus, üldiselt säilib elastsus, suureneb aga plastsus. Tekkiv struktuur on noolutustrostiit, mis on sobiv vedrude korral. Ka tööriistade korral, mis peavad taluma
tekkest tingitud faasipingete olemasolu, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase väikese vastupanu löökkoormusele ja deformatsioonile. Neid omadusi on võimalik parandada noolutamisega. Karastatud terase kõvaduse vähenemine oleneb noolutustemperatuurist. Mida kõrgem on noolutustemperatuur, seda rohkem vähenevad terases sisepinged ja suureneb plastsus ning sitkus. Seejuures vähenevad terase voolavuspiir ja tõmbetugevus. Kolm noolutuse liiki: Madalnoolutus – kuumusega 150°-220° C, vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindla kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud teraste, näiteks tööriistateraste korral, millelt nõutakse suurt kõvadust ning sitkust. Kesknoolutus – kuumusega 350°-480° C, tagab terasele trostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja
valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. (Kulu et al., 2010) Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Sõltuvalt kuumutustemperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt: • Madalnoolutus, kuumutustemperatuur 200 - 250ºC. Niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). • Kesknoolutus temp 300 ...350ºC niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. • Kõrgnoolutus temp 450 - 650ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Lõõmutusviisid, nende kasutusalad ja eesmärk
suur kõvadus. Jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi tekkimisel ilmnevad faasipinged ning martensiidi kõvadus tingivad karastatud terase väikese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele.Noolutamine on karastamisele järgnev töötlemine, millega on võimalik karastamisel tekkinud halbu omadusi parandada. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200 °C-st, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises, mis toimub tavaliselt õhus. Selline madalnoolutus sobib tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis ei vähene kuumenemise käigus. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus (kuni 200 C tööriistad). Kesknoolutus (300...400C)vedrud, puidulõikeriistad. Kõrgnoolutus (450...650 oC) konstruktsioonidetailid, masinaosad(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) 4. Plastid: struktuur (näited mõlema struktuuriga plasti kohta). Liigitus temperatuurile
C. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal D. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 170...250 B. 500...650 C. 700...800 D. 300...400 Score: 5/5 19. Millistel detailidele tehakse madalnoolutus? Student Response A. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) B. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt plastsus ja sitkus, väheneb aga oluliselt kõvadus ja tugevus) C. Võrreldes karastatuga omadused ei muutu D
C. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus D. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 170...250 B. 700...800 C. 300...400 D. 500...650 Score: 5/5 19. Millistel detailidele tehakse madalnoolutus? Student Response A. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt plastsus ja sitkus, väheneb aga oluliselt kõvadus ja tugevus) B. Võrreldes karastatuga omadused ei muutu C. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) D. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele
C. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal D. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutami Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 170...250 D. 500...650 Score: 5/5 19. Millistel detailidele tehakse madalnoolutus? Student Response A. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) B. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt plastsus ja sitkus, väheneb aga oluliselt kõvadus ja tugevus) C. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus,
painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks D. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 170...250 D. 500...650 Score: 5/5 19. Millistel detailidele tehakse madalnoolutus? Student Response A. Võrreldes karastatuga omadused ei muutu B. Enamasti metallilõiketööriistadele, millel on peamine kõvadus ja millele ei mõju löökkoormused (madal sitkus) C. Tehakse vedrudele ja tööriistadele, mis peavad taluma löökkoormusi (suureneb elastsus, plastsus, väheneb kõvadus ja tugevus) D. Tehakse masinaosadele ja konstruktsioonidele (suureneb oluliselt
protsessi: 1) dissotsiatsioon- gaasilise keskkonna molekulide lagunemist ja elemendi aktiivaatomite teket. 2) adsorptsioon- atomaarse elemendi lahustumist pinnakihis, difundeeruv element peab olema põhimetallis lahustuv. 3) difusioon- elemendi tungimist sügavuti pinda. Väike süsinikusisaldusega detail( C < 0,25%) …1000*C… tekib tsementiidi detail …õli(karastamine)… tekibkõva pinnakihiga pehme ja sitke südamik… madalnoolutus 18. Terase noolutus. Struktuurimuutused noolutamisel Karastatud terase kuumutamisel kriitilisest tempist madalama tempini, seisutamises ja jahutamises. See on lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse ↓ ning plastsuse ja sitkuse ↑. Kar.terase kõvaduse ↓ sõltub noolutusT-st. NoolutusT saab määrata noolutusvärvuste järgi. Vastavalt kuumutamisT-le moodustub terase pinnale erikoostise ja erineva värvusega oksiidikiht
8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine - järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib teha
karastamises ja vanandamises. 10.Messingi põhikomponent ja põhilisand?Põhikomponent on Cu ja põhilisand Zn 40% 11.Selgita tähised.PE-polüetüleen, PVC-polüvinüülkloriid, PC- polükarbonaat. 12.Millises piires on tehnokeraamika kõvadus?1200-3000HV piires. 7.variant. 1.K8 n=1+8*1/8=2 =0,68 2.H12 A2B4 B=2*1/2+3 A=1/6*12=2 n=A+B=6 3.FD mittelahustumise korral 4.eutektoid Fe-C sulam P Perliit koosneb F ja T ning tekib austeniidist jahtumisel alla 727C P->0,8%C 5.alaeutektoid F+P 6.madalnoolutus (->200C )tööriistad. Kesknoolutus (300- 400C)Puidutööriistad. (KeN)Fe(C)ülek->Fe3C+Fe(C) 7.Tavalisandid Si(1,5-3,5%) Mn(0,5%c-vabagrafiidiga malm) (0,5-1,0% Valgemalm) S(0,08-0,12%) langeb valatavus P(0,1- 0,2) tõuseb valatavus 8.Ferriitmalm (C u.0%) Fe ja grafiit. Ferriitperliitmalm(C<0,8) Fe+P+grafiit. Perliitmalm(C=0,8%)P ja grafiit. Poolmalm(C>0.8) P+T'' 9.Al-Si silumiinid, ränisisaldus 1,65% esineb eutektmuutus, temp 577C mil moodustub eutektikum Si sisaldusega 11,7% 10
vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid
mille võnkesagedus on 8000-16000Hz.Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda.Seega kuumendatakse ainult pinnakihti kui seda kiirelt jahutada siis saadakse pindkarastus.Niimodi karastatud pinnad on väga kulumiskindlad ja töötavad hästi pained ja väände oludes. Noolutamine.Selleks et anda karastatud detailile ekspotatsioonilist tugevust tuleb karastatud pinnad noolutada.Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus,kuumutus temp 250C niimodi noolutatakse tööriistu mis ei tööta löögile(viil kaabits õõrits). Keskmine noolutus temp 300-350C niimodi noolutatakse tööriistu mi töötavad löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele Kõrgenoolutus temp 450C niimodi noolutatakse detaile mis töötavad liitpingete olukorras. Karastamine isenoolutusega.Termokeemilisel töötlemisel rikastatakse metalli pinnakihti mingi keemilise elemendiga. Tsementeerimine
Nii et need on tsementiiditavad terased ja nende tüüpiline termotöötlus on tsementiitimine (kuskil 900-1000 kraadi juures pinnakihti rikastades süsinikuga saate pinnakihis süsinikusisalduse kuni 1%. Seega pinnakihis saate tööriistaterase struktuuri, aga südamikus jääb 0,2 edasi). Tsementiitimisele järgneb karastamine. Pind on üleeutektoid, südamik on alaeutektoid. Saate hea kombinatsiooni väga kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja sitke südamik. Tavaliselt käib siia juurde ka madalnoolutus. See on tüüpiline termotöötlus tsementiiditavatele terastele. Ts+K+MN Teine grupp on 0,3-0,6% C-d, mille tüüpiline termotöötlus on karastamine. Kohe vahetult teete detaili valmis ja kohe karastate. Kuid sinna karastamisele käib otsa veel kõrgnoolutus. Seda protsessi karastamine+kõrgnoolutus nimetatakse parendamiseks. Neid teraseid nimetatakse parendatavateks terasteks, sest see on nende puhul tüüpiline. Esiteks
Karastus - terast kuumutatakse üle faasipiiride Ac1 või Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. (kuumutamine kiire jahutamisega ei leia aset või toimuvad osaliselt). Noolutus terast kuumutatakse temperatuurideni alates 200 °C, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse. Tõstab terase sitkust. 3 põhilist noolutusviisi: Madalnoolutus(g200oC)tööriistad,Kesknoolutus (300...400oC) vedrud,puidulõikeriistad,Kõrgnoolutu(450...650oC)Konstruktsioonidetaili, masinaosad.(karastus + kõrgnoolutus =parendamine e. noolutus sorbiidile) Terase külmaga töötlus jahutatakse alla 0 °C ja seisutatakse sellel temperatuuril. Termokeemiline töötlus pinnakihi rikastamine teiste elementidega kuumutades üle faasipiiri A c3 (austeniidialasse)
(mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur detailide (näit. tuletõrjearmatuur) või õhukeseseinaliste detailide korral, mille keere noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged) moodustatakse plastse deformeerimise teel (lambisoklid). parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus Kinnitus- ja tihenduskeermeks kasutatakse torukeeret, mille ümardatud kolmnurkprofiili 170...250oC eesmärk kõvadus. tipunurk on 55o ja nimiläbimõõt on selle toru ava läbimõõt, millele keere on lõigatud. Kesknoolutus 300...400 oC eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Keermel puudub radiaallõtk. Kõrgnoolutus 500..
Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur. Termokeemiline töötlus - toimub pinnakihi keemilise koostise muutus, millest tulenevad ka difusioonist tingitud pinnakihi struktuurimuutused. Tsementiiditavad, tööriista- ja konstruktsiooniterased Tsementiiditavate teraste hulka kuuluvad madalsüsinikterased, mille tüüpiline termotöötluse režiim on tsementiitimine, karastamine ja madalnoolutus. Sellise termotöötluse tulemusena saadakse kõva (58...62 HRC) ja kulumiskindel pinnakiht ning sitke ja keskmise kõvadusega (30...42 HRC) südamik. Süsiniktööriistaterased – suure kõvadusega (57-65 HRC) ning süsinikusisaldusega 0,64-1,35% terased. Süsinikkonstruktriooniterased – C-sisaldus 0,17-0,65%, sitkemad ja plastsemad kui tööriistaterased. Teraste markeerimise põhimõtted
Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset δR 42. Terase termilise töötlemise viisid ja eesmärk. Karastamine nim. Termotöötlemise viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne (mittetasakaalus olev) martensiitstruktuur noolutamine (sitkus, kõvadus ja tugevus ning sisepinged) parendamine, sest meh. omadused on paremad kui lõõmutatud terasel. Madalnoolutus 170...250oC – eesmärk kõvadus. Kesknoolutus 300...400 oC – eesmärk plastsus, säilib elastsus, väheneb tugevus, kõvadus. Kõrgnoolutus 500...650 oC – eesmärk sitkus, väheneb tunduvalt kõvadus, tugevus. 43. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks. Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 44. Mis on avaja võllisüsteem (skeemid)?
Laserkarastamisel kasutatavate CO2 laserite kasutegur on 15- 18%. Elektronkiir kuumutust kasutatavate seadmete kasutegur on suurem laserseadmete omast(on piires 75%). Elektronkiirkarastamine tehakse vaakumis, mis piirab antud karastusviisi kasutust ja töödeldavate detailide mõõtmeid. Terase noolutus Noolutamisega saab parandada terase termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, karastatud terase väikest vastupanu löögikoormusele ja deformatsioonile. Madalnoolutus Madalnoolutus seisneb terase kuumutamisel temperatuurideni al 200 kraadi, seisutamisel sellel vähemalt 1h ja jahutamisel tavaliselt õhus. Madalnoolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust, mis veel ei vähene järgneva kuumutamise käigus. Kesknoolutus On noolutus temperatuuridel 300-400 kraadi. Kõrgnoolutus Kõrgnoolutuseks nimetatakse noolutust mis toimub temperatuuridel 450-650 kraadi ja jahutatakse õhus
madalama temperatuurini, seisutamises ja jahutamises. Noolutus on termotöötlemise lõppoperatsioon, mida kasutatakse karastatud detaili sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks. Karastatud terase kõvaduse vähenemine oleneb noolutustemperatuurist. Mida kõrgem on noolutustemperatuur, seda rohkem vähenevad terases sisepinged ja suureneb plastsus. Eristatakse kolme noolutusviisi: o 1) Madalnoolutus kuumutusega 150-220 C . Vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindlust tagava kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud detailide korral. 2) Kesknoolutus kuumutusega 350-480 °C) , mis tagab terasele troostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja kõvadus, tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus.
terased; 3) metastabiilsed austeniitterased (tripterased). Kesksüsinikterased (0,3-0,4 %C) sisaldavad reeglina kroomi ja mangaani - läbikarastuvuseks, 1,5-3 % niklit- sitkuse ja madala külmhapruse saamiseks, molübdeeni, volframi või vanaadiumi - karbiidimoodustajaid ja tera peenendajaid, fosforit ja väävlit alla 0,01 %. Tüüpiline termotöötlus on isotermkarastus 900 0C ja madalnoolutus 200 0C. Kahe kõrgtugeva terase omadused tuuakse allolevas tabelis 22.3. Näit Rmp tähendab tugevuspiiri, mis on saadud tõmbeteimikul praoga, so maksimaalselt terava pingekontsentraatoriga. Tabel 22.3 Kõrgtugevate teraste mehhaanilised omadused. Rm Rmp A Z KCU K1C Teras
..16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250ºC. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350ºC ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib
..16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250ºC. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350ºC ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib
HS6-5-2-5 0,94 - 4,5 5,2 6,7 2,0 5 Co 64 KõN 3) HS2-9-2-8 0,92 - 4,2 9,2 9,2 2,2 8,75 Co 64 KõN 1) 2) o 3) o keskmine, madalnoolutus(~200 C), kõrgnoolutus (~600 C) Soojuskindluse järgi liigitatakse tööriistatera- ratuurideni 600...700 °C, jäädes alla ainult pulber- sed järgnevalt: mittesoojuskindlad (süsiniktööriista- kõvasulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse terased), poolsoojuskindlad (peam. stantsiterased) rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. ja soojuskindlad (kiirelõiketerased). Süsiniktööriistaterased
annaabi.ee 
