Kuna Panama asetses väga hea kohas maakitsusel kahe mandri vahel. Sinna transporditi kulda enamasti Lõuna-Ameerikast ja pandi see laevadele et viia siis see üle Atlandi ookeani Hispaaniasse. Sellele aitasid kaasa ka väga head looduslikud sadamakahad, mida Panamas oli suhteliselt palju. Ning seda teed kutsuti tollal ka kui Royal Road. Tee on kasutuses tänu Panama kanalile rohkel siiani. Enamus pinnas (umbes 87%) asub merepinnast vähem kui 700m kõrgusel. Lääne osas asub Ida pool madalduv Kesk-Kordiljeeride mäestik. Kus on ka riigi kõrgeim tipp ja ainus tegevvulkaan Baru (3475m üle merepinna). Tänu oma asendile on seal väga palju sademeid, eriti rohkelt Kariibi mere äärsel alal 2500-4000 mm aastas, enamus sademetest langeb vihmaperioodist enamasti Aprillist Detsembrini. Kliima loetakse lähisekvatoriaalseks ja esineb väga tihti maavärinaid. Põllukultuuridest kasvatatakse banaane , suhkruroogu, kohviuba ja maisi. Tegeletakse rohkesti ka karjakasvatusega
(Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapätsi meenutav kuju tuleneb liustiku kulutuse ja kuhje koostoimest ja nad on orienteeritud liustiku liikumise suunas loodest kagusse. Vooremaa kui tervikliku maastikurajooni üldkuju meenutab üksikvoore kuju. See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa.
Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Tsõõrikmäe kraater (Räpina vald): Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater (Kirde-Eestis): Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kärdla kraater (Hiiumaal): Kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. (455 milj. a) Neugrundi kraater (Soome lahe põhjas): Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid
moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi. Meteoriidiplahvatuse hajusainet - mikroimpaktiite on leitud Meenikunno raba setetest 6600 aasta vanuses kihis. Tsõõrikmäe kraater Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. Ringvalli läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater 1.juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud
Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k
Suurim oaas on lõunaosas paiknev Kufra. Toodetakse naftat Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Nuubia kõrb NUUBIA KÕRB paikneb Sudaani kirdeosas Niiluse ja Punase mere vahel. Pindala 550 000 km 2. Pinnamoelt astanguina idast läände madalduv lavamaa (1000 350 m, suurim kõrgus 1240 m), mida läbivad kuivad jõesängid. Põhjaosas troopiline kõrbekliima. Sademeid ligikaudu 25 mm aastas. Valdavalt liivakõrb, idaosas on paljandunud aluspõhja kivimeid. Palju on saarmägesid ja mäemassiive. Maavarasid vähe uuritud. Tagasi sisukorda
katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema pinnakattekihi all avaneb Kambriumi sinisavi või liivakivi. Ka viimased on sageli kallutatud lasuvusega või siis kurdudesse surutud. Suur-Pimestiku pangassaar (klindisaar) (u 1,5 km2), mille lõuna suunas madalduv paeplatoo on tasemel 3025 m ümp, on pangassaartest läänepoolseim. Sinimägede pangassaarestikust eraldabSuur-Pimestiku pangassaart u 3 km pikkune ja kuni 1 km
tagasi. Järve veepind oli ookeanitasemest umbes 25 m kõrgem. Mandrijää taandumisel murdsid veevoolud kitsast maasillast läbi ja tungisid ookeani. Veetase alanes ja ookeaniveed tungisid järve, mistõttu kujunes soolakaveeline Joldiameri. See eksisteeris 10 300-9300 aastat tagasi. Umbes 9300 aastat tagasi eraldus ta maatõusu tõttu ookeanist. Seejärel kujunes Antsülusjärv, mis liustiku jätkuva sulamise ja jõgede sissevoolu tõttu oli esialgu tõusva veega , hiljem aga madalduv veekogu, mis umbes 8000 aastat tagasi ühines taas ookeaniga. Kujunes soolakaveeline Litoriinameri, mille viimast 400 aastat kutsutakse Limneamereks. (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja-Eestis). 11 Joldiameri 10 300-9300. Balti jääpaisjärv 12 000-10 300. Antsülusjärv 9300-8000. Litoriinameri 8000-4000.
muster. Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks haardjalgadeks. N. pesukaru, koaati Sgk Kärplased - lühikesed jäsemed ja pikk vilajas keha. Pikk saba, pikad, mitte- sissetõmmatavad küünised. N. kärp, nirk, tuhkur, naarits, nugis, tõhk, ahm, mäger, skunk, saarmas, kalaan. Sgk Tiibetkaslased - vibalik keha ja pikk saba. N. Genett, surikaat, vöötmangust Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte- sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased – ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N.
Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel, mis moodustasid mandrijää liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise
Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks haardjalgadeks. N. pesukaru, koaati Sgk Kärplased - lühikesed jäsemed ja pikk vilajas keha. Pikk saba, pikad, mitte-sissetõmmatavad küünised. N. kärp, nirk, tuhkur, naarits, nugis, tõhk, ahm, mäger, skunk, saarmas, kalaan. Sgk Tiibetkaslased - vibalik keha ja pikk saba. N. Genett, surikaat, vöötmangust Sgk Hüäänlased - õlgadest saba suunas madalduv seljajoon. Esijäsemed pikad, tagajäsemed lühikesed. Turjalt seljale pikenev lakk, karvane saba, lühikesed tömbid, mitte-sissetõmmatavad küünised.. Öise eluviisga, kaevavad urge. N. tähnikhüään, vööthüään, tiibethüään. Sgk Kaslased ümar nägu, pikad silmahambad. Kiskhambad hästi arenenud. Karvkate sageli vöödiline või täpiline. Küünised sissetõmmatavd, see võimaldab neid hoida teravana. N. kassid (metskass, kalakass,
järjestikuse sektsiooni vigastamisele. Olles juba vööriga pinnasel, tuleb vööritankidesse võtta vett, et hoida laeva paigal ja takistada lainetel tema tõukamist kaugemale madalikule. 2.2. Kui madalikule minnakse ettekavatsetult. Sel juhul on enamasti aega võtta juba eelpoolkirjeldatud meetmeid. Lisandub võimalus mõningaseks kohavalikuks (ehkki mitte alati). Valida tuleks aeglaselt madalduv rand, võimalusel liivase või pehme pinnasega, milles ei ole kaljurahne ega suuri kivisid.. Olenevalt pinnase iseloomust ja võimalusest manipuleerida ballastiga võib madalikule minna ballasti abil suurendatud vöörisüvisega või ballastida laev nii, et ta kogu kerega pinnasele lasub. Puutudes põhja kogu laevakerega vähendatakse kohalikke pingeid ja rõhku laevakerele, mis vähendab läbivate vigastuste tekkimise võimalust. Samuti on selline laev paremini kaitstud
annaabi.ee 
