Platoni ideaalset riiki saab käsitleda vaid teoreetiliselt, sest selline riigikorraldus oleks praktiliselt võimatu. Ideaalse riigi õpetusest on eeskuju püüdnud võtta eelkõige diktaatorid katses juhtida karmikäeliselt riiki. Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult. Ma arvan,et selline asi praktikas ei ole võimalik,sest mitte kunagi ei saa kolm seisust tegutseda nii,et kõik
ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu tiik tervikuna. Ta on veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filsosoofid.
Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. 5) Iseloomusta Platoni õpetust riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu
keha aga muutuv, teisenev, tekkiv ja kaduv. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, emotsioonid ja iha. Olulisim ning kõrgeimosa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: ,,Kuni riikides ei hakka valmitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kürvaldata neid inimesi-
hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine.Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid:"Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei
Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. · Platon on kuulus ka oma õpetustega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvuris, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem väärtuslikud ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Platon http://en.wikipedia.org/wiki/Plato http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.filosoofia.ee/08artiklid/raun_euroopaalgus.html http://web.zone.ee/a_t_maa/Platon.html http://lepo
kindlasti on õige viidata Platoni filosoofiale kui mõtlemise tavale, mis paneb aluse platonismile. 1.4 Õpetus riigist Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi
Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadmise tunnetamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, see tähendab kõiki tootva 8 tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu
Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST: Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitlised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. 11 ARISTOTELES (384-322 eKr) sündis Lõuna-Makedoonias Stageiras polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane.
kasutati. Platon-(427-347) Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Aristoteles-(384-322) Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika.
meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalset riiki iseloomustab 4 omadust: 1)Tarkus 2)mehisus 3)harmoonia või vaoshoitus 4)õiglus. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus
annaabi.ee 
