tasakaalustamatus püsib või väheneb, ning nende liikmesriikide rakendatud struktuuripoliitika osatähtsust tasakaalustamatuse korrigeerimisel. Prantsusmaa, Itaalia ja Ungari on liikmesriigid, kus esineb tasakaalustamatus ja kelle kohta märkis komisjon, et vaja on vastu võtta otsustavad poliitikameetmed; nende põhjalikus analüüsis hinnatakse tasakaalustamatuse püsimist. Teiste liikmesriikide (Belgia, Bulgaaria, Taani, Malta, Madalamaad, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) puhul, kus tasakaalustamatus tuvastati varem, aitab põhjalik analüüs hinnata, millistes liikmesriikides tasakaalustamatus püsib ja millistes on see korrigeeritud. Komisjon on seisukohal, et kuna makromajanduslik tasakaalustamatus tuvastatakse pärast põhjalikku analüüsi, tuleks järeldus tasakaalustamatuse korrigeerimise kohta teha samuti üksnes pärast kõigi oluliste
Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükitehnika leiutamist hakkas ka levima mitmehäälne laulukultuur. Kui Sa oskasid
suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeeleks saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi ("Ma olen Saksa keiser, kes peab valitsema Saksa riiki!"), mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Lõuna- ehk Austria Madalamaad (hilisem Belgia) kuulutasid end 1790. aasta jaanuaris koguni iseseisvaks. Joseph jõudis veel deklareerida, et Madalmaad on ta tapnud, enne kui ta veebruaris tõepoolest suri. Joseph II suri 20. veebruaril 1790. aastal. Oma hauamonumendile, mis asub Viinis, lasi ta oma enda soovil kirjutada: ,,Siin lamab Joseph II, kes ebaõnnestus kõiges, mis ette võttis." Kasutatud kirjandus: 1. ENE 4. Köide 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_II_%28Saksa-Rooma_keiser%29 3. http://en
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j
Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 17.Euroala kujunemine Idee ühtsest rahaliidust Euroopas 20.saj alguses. Ettepanek ühtseks valuutaks majanduslikuks killustunud Euroopa ühtlustmiseks.(Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalamaad, Luksemburg. Majanduse ülesehitamise ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks (1952-67) Euroopa liidu kujunemine: 1970ndate alguses-Werneri plaan, 1973-liitusid Taani, Iirimaa,Ühendriigid, 1981-Kreeka, 1986-Hispaania,Portugal, 1986-Ühtne Euroopa Akt (4 põhivabadust: 1)kaupade 2)teenuste 3)kapitali ja 4)tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil., 1990-Schengeni leping-Belgia,Holland,Luksenburg,Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist
Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik! -> kui mõne on liikmesriigi seaduse ja EL-u õigusnormi vahel on ebakõla, peab liikmesriik vastavat seadust muutma Euroopa Ülemkogug (ka EL tippkohtumine) H.V.Rompuy Euroopa Liidu eesistujad riigid: 2012 II pool- Küpros 2014- Kreeka 2013 I pool- Iirimaa Itaalia 2013 II pool- Leedu 2015- Läti 2016- Holland/Madalamaad Luksemburg Slovakkia 2017- Malta 2018- Eesti Ühendkuningriigid Bulgaaria 5. MAJANDUS JA POLIITIKA Tootmistegurite liigid – MAA (loodusressursid, kliima, maa) KAPITAL (reaalkapital, finantskapital-rahalised vahendid) INIMKAPITAL (tööjõud) eraldi väljatoodud (ettevõtlikkus)
Tüli puhkes Itaalia pärast. Sõda kestis umbes 50 aastat ja toimus enamasti Itaalia pinnal. Tulemuseks oli Itaalia täielik häving: majandus kais alla, linnad laostusid ja kultuur hävines. Ühtset Itaaliat ei teki veel pikka aega ja see jääb Hispaania võimu alla. Kui Karl V oma valdustest loobus jagas ta oma valdused kaheks. Hispaania Habsburgid said endale Hispaania, Ameerika koloniaalvaldused, Itaalia ja Madalamaad. Austria Habsburgid said Austria, Saksa vürstiriigid ja Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi. Habsburgide riigist ei kujune mitte kunagi terviklikku riiki, sest nad muretsevad ainult oma valduste suurendamise pärast, mitte aga riigi terviklikkuse pärast. Suured maadeavastused Aastasadu oli toodud Euroopasse idamaiseid tooteid. Indiast Euroopasse liikunud kaup käis läbi ka araablaste käest, kes tõstsid hinda
Habsburgid olid sunnitud sõdima mitmel rindel mitme tugeva vastase vastu (prantslased, türklased, protestandid). III periood Sõja viimasel etapil, 1550ndail aastail tungis Francois’ järglane Henri II liidus protestantlike vürstidega (Schmalkaldeni liit) Sakssmaale. Henri II ja protestantide edu 25 sundis Karl V-ndat loobuma troonist. Ta jagas oma valdused kaheks – Hispaania, Madalamaad, ja Napoli sai poeg Philippe II; Austria, Tsehhi, Ungari ning keisriks vend Ferdinand. Sõjategevus jätkus veel Hispaania Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. 1559 aastal Cateu-Cambresis’s sõlmitud rahuga pandi piir Prantsusmaa ekspansioonile Itaalias. Itaalia sõjad panid ühelt poolt piiri Pranstumaa ekspansioonile Itaalias, teisalt aga – ühes protestantide eduga, mille fikseeris Augsburgi usurahu - Habsburgide taotlusele luua Euroopa universaalne monarhia
statuutidena, mis omakorda võidakse koodeksis kokku koguda (Code de la consommation) Suured osad koodeksist on reformitud. Pealegi on alates 20. sajandist kohtuotsustega palju õigust loodud (nt. loonud alusetu rikastumise ja vastutuse põhimõtted). Niisiis on koodeks koodeksina kehtivust kaotamas, järjest enam on tähtsust kohtute loodud õigusel CC kehtis: Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Lõuna-Ameerika, kolooniad Aasias ja Aafrikas, Madalamaad. Koodeks levis niivõrd laialt, sest seadus kuulutas valgustuse sotsiaalset ideestikku ja majanduslikku liberaalsust, ja Napoleon kehtestas vallutatud alatel koheselt CC. Aleksander I ajal ebaõnnestus koodeksi Venemaale retsipeerimine. Speranski, Aleksander I peanõunik, kes seda soovitas, sattus põlu alla. Baltische Landrecht on tehtud selle järgi. Romaani ja germaani õigusliku alge vahekord · CC Coutumes (eriti Pariisi), germaani tavaõigus
annaabi.ee 
