Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile „Valitseja“ üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu pääses 29-aastane Machiavelli tähtsale kohale – teise kantselei juhatajaks ning see tõstis ta ka välissuhete eest vastutavaks (Britannica, 2016). Selle ametikoha pidamise jooksul tegi ta palju muutusi – lõi politsei, et vähendada palgasõdurite arvu linnas
Tema perekond kuulus vaesunud aristokraatide hulka. Ta isal olid maavaldused provintsis ning talupojad pidid lepingukohaselt pool oma saagist talle andma, kuid perekonna ülalhoidmiseks pidas isa juristiametit. Niccolò sai hea hariduse, mille tõttu oli tal ka võimalus linnavalitsuses töötamiseks. (Schutting, 2006: 19). Machiavelli on kirjutanud, kuidas ta kuulas munk Girolamo Savonarola kõnesid. Savonalora oli senise valitsuse, kiriku ja paavsti vastu ning valitses Firenzet. Tema isik oli Machiavellile ,,Valitseja" üheks tegelase printsiibiks. Machiavellile olevat muljet avaldanud Savonarola õppimine ja retoorika. Veidi aja pärast munk hukati poomise teel ning hiljem põletati. Seetõttu pääses 29-aastane Machiavelli tähtsale kohale teise kantselei juhatajaks ning see tõstis ta ka välissuhete eest vastutavaks (Britannica, 2016). Selle ametikoha pidamise jooksul tegi ta palju muutusi lõi politsei, et vähendada palgasõdurite arvu linnas
*Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poolitikule ja kirjanikule Niccoló Machiavellile. 3. Humanism: Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende inimlike omaduste: tarkuse, ilu, julguse, jms järgi. 4. Haridus: Vaata 1. alt. 5. Kunstniku positsioon: Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada
eluajal. Kuigi Firenze sekretär olevat enne surma otsinud taga “Valitseja” eksemplare, eesmärgiga need hävitada, trükiti teos siiski juba viis aastat pärast autori surma ja ilmus järgneva 20 aasta jooksul vähemalt 25 korda. Seda raamatut on tõlgitud nii mitmetes keeltes, kui mitmetes versioonides. Nietzsche pidas „Valitseja“ põhjal Cesare Borgiat kaasaja inimese prototüübiks. Hitler ja Mussolini armastasid Machiavellile viidata kui poliitika tõelist olemust mõistnud meistrile, pole aga teada, et fašistlikud diktaatorid oleksid olnud tegelikult tema loominguga tuttavad. Machiavelli andis oma panuse keele- ja teadmistekunsti läbi "makjavellismi" , mis on tänaseks omandanud tähenduse, mille kohaselt poliitikas on tähtis ainult tulemus ning indiviid ei pea oma poliitilises tegevuses tundma end moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga
ohtu seada valitseja troonil püsimine. Raskused kerkivad esile siis, kui oma valdusse võetakse maid, mis asuvad keele, kommete ja seaduste poolest erinevas kohtades. Sel juhul läheb omandatu säilitamiseks tarvis suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli resideerumist kohapeal või oma koloonia asutamist vallutatud maale. See muudaks valdamise turvalisemaks, kestvamaks ja tooks inimestesse usaldust, et valitseja pöörab neile tähelepanu. Machiavellile sobib rohkem vallutatud maa säilitamine kolooniate abil, sest see on odav, usaldusväärsem ja tekitab vähem kahju. Kolooniad ei lähe valitsejale suurt midagi maksma, kulutused nende asutamiseks ja ülapidamiseks on tühised või puuduvad sootuks ning ta kahjustab vaid seda osa elanikkonnast, kellelt võtab ära põllud ja hooned, et anda need uutele asukatele. Kahjukannatajad jäävad vaeseks ja kaotavad võime olla valitsejale mingil viisil kahjulikud,
Renessanslik moraal erineb selgelt rüütlimoraalist. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile on vahendid väga olulised (neil on tihti sümboolne tähendus) - ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte "eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poliitikule ja kirjanukule Niccolo Machiavellile.) Tulirelvad, mis hakkasid sel ajal levima, võisid rüütlitele tunduda ebamoraalsed, kuid linnakodanikele mitte. Pole juhuslik, et renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. 1.7. Antiigi tundmaõppimine Kuulus poeet Francesco Petrarca kirjutas juba 14. sajandi keskpaiku, et kauakestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlved leiavad uuesti tee antiigi hiilguse juurde. Petratca pidas
Riigi all mõistab valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusemõistmisele. Tuletas riigivormid ühiskonnas konkureerivate jõudude vahekorrast isevalitsus, väheste valitsus ja kogu rahva valitsus. Makjavellism on saanud vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. Jean Bodin (1530 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist. Peateos Les six livres de la republique (1576). Sarnaselt Machiavellile tugineb tema analüüs ajaloo uurimisel. Esitas küsimuse: ,,Mis on riik ja kuidas ta on üles ehitatud?". Pooldas võimu keskendumist, võimu suveräänsuse ideed ja nõudis ususallivust. Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja
Noorelt oli tihedalt seotud Firenze vabariigi poliitikaga, pärit mõjukast perekonnast. Enne teda valitses Medicide perekond. 1498-1512 Firenze vabariiklik valitsus. 1512 jälle Medicid ning pagendati Machiavelli. Pidi elama poliitikast eemaletõmbununa ning sai mõtiskleda poliitika üle. 1532 ilmus ,,Valitseja" (kirjutatud 1513 pühendas selle raamatu Medicide perekonna valitsejale, lootuses tõestada oma vajalikkust uuele võimule). Vastandlikud hinnangud Machiavellile. Osad pidasid tema teoseid satiiriks, mis paljastab, kuidas tegelikult Itaalias poliitikat teostati. Valitseja eesmärgid au (gloria) ja kuulsus (fama). Kõik mis riiki säilitab ning viib selle suuruseni, on vooruslik. Vooruslik valitseja saavutab endale seatud eesmärgid, ning ta peab suutma oma saatust kontrollida. ,,Valitseja" oligi pragmaatiline käsiraamat, õpetus, et kuidas see on saavutatav. ,,poliitilisele realismile" alusepanija. Oluline näida vooruslik. Ei tohi karta olla julm.
annaabi.ee 
