Atlandi sooja hoovuse mõju. soodne muudab talvel jõua laguneda, küttimine, Kümalõhed, Nafta mägesid. talvitumistingimuse heledaks. Soostumus, Kalastamine, juhtmed maa pinnal, d. Lõuna pool on Rändloomad- Maavoole-kui pinna Põhjapõtrade Olme prügi. tihedam taimkate, põhjapõdrad, kalad, kiht libiseb nõkku. kasvatamine, Rohkesti soid, Linnulaat-veelinnu Omanäoline ja rikas Areng on kiire, koloonia. folkloor ja
D U S www.aslo.org krüogeensed M A A T E A D U S www.earthscienceworld.org krüogeensed M Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal A A T E A D U S earthscienceworld.org biogeensed ehk elutekkelised M soo
Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast
polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal. 61. Biogeensed (elutekkelised) ja antropogeensed pinnavormid Kuhik, urg, soo Kõrgsoo raba, ombrotroofiline soo Älves märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paiknevad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas.
Suurem osa sademeid tuleb suviste uduvihmadena, ainult 10% talvelumena. Lumikate ,on seetõttu õhuke ja tugevad talvetormid (purgaad) puhuvad lume nõgudesse, paljastades kõrgemad kohad. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Suvel lahtisulanud (turbas kuni 40 cm, liivas kuni 1,5 m) pinnasekihid on enamasti liigniisked, sest allolev igikelts takistab vee sissenõrgumist. Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all.
negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? Oluline veereostuse põhjustaja on tööstusvete jõudmine veekokku. Veereostust põhjustavad ka heitveed, mis loodusesse tagasi lastakse. Ka tööstusest mõnda veekokku juhitud termilise veega ehk soojussaastega reostatakse vett
kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik 2. termokarst e. pseudokarst e. glatsiokarst e. ebakarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e. alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi 3. solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal Biogeensed – elutekkelised: kuhik urg Kõrgsoo – raba, ombtrotroofiline soo; siirdesoo: älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas
maapinda kergitab. Eluiga kuni 10 aastat. o Termokarst - igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi. o Solifluktsioon ehk maavoole - veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda). · Alavööndite iseloomustus Arktikas: o Jäävöönd ajustised sulaveeloigud ja sulalumi; mikrovetikad, seened, bakterid. Nunatakid suvel lumevabad. Võivad esineda samblad, samblikud ja rohttaimed, putukad, viiksjänesed. o Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4o), sademeid 200-400 mm/a
suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema. Toimub reljeefi tasandumine ja nõgude ning orgude täitumine setetega. Termokarst - maasisese jää sulamisega seotud pinnase sissevajumine ning selle tagajärjel nõgude tekkimine. Ei ole tegemsit kivimite lahustumisega. Polügonaalpinnas - tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega
annaabi.ee 
