Argentina on üks maailma suurimaid loomaliha, nisu ja puuviljade eksportijad Toimub haruldaste lindude salajane väljavedu riigi põhjaosast Naftat on palju Suurimaid firmakaupade turge (Rolex, BMW ja Itaalia moetooted) Suureks probleemiks on narkoäri Pealinn:La Paz Rahvaarv: 7,4 mln Rahaühik: boliviano Riigikeeled: hispaania, ketsua ja aimaraa keel Iseseisvus saavutati 1903 a. LõunaAmeerika vaeseim riik Majanduse tugevad ja nõrgad küljed: Rikkalikult maavaru: Äärmine vaesus on kuld, hõbe, tsink ja tekitanud poliitilise tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad.
1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik. 2.1 Gulag Kavunäitajad, mida Stalin viisaastakuplaanis nõudis, oleks jäänud saavutamata, kui poleks rakendatud sunnitööd. Suur osa vene väärtuslikemaid maavaru asusid just väga külmadel aladel, nt. Siberis seal ei tahtnud aga keegi vabatahtlikult töötada. Siinkohal tuligi mängu Gulag ( ). 5 Figes, 2014 7 Lihtsalt öeldes oli Gulag vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. Nagu öeldud, kasutati vangide tööd põhiliselt Siberis, aga ka teistel polaaraladel. Laagrite elanike töö- ja elamistingimused olid ebainimlikud
maastikukaitsealad. Need alad on väga olulised, kuna nendes piirkondades elavad kas haruldased loomad, kasvavad haruldased taimed või on erilise pinnamoega. Eestis on suhteliselt palju looduskaitse alasid ( näiteks Matsalu ja Viidumäe), rahvusparke (näiteks Lahemaa rahvuspark ja Soomaarahvuspark) ja maakaitsealasid ( näiteks Kõrvemaa ja Vooremaa). Nendel aladel võib olla küll väga rikkalikke maavaru, kuid nendes piirkondades kaevandamine ei tule kõne allagi. Need piirkonnad on mõeldud jalgsimatkade jaoks ja looduse nautijaile. Veel peab looduskaitse tagama, et ei tekiks suurt maharaiet. Puidust valmistatakse tarbeesemeid, näiteks mööblit ja paberit. Need on elementaarsed tarbeesemed, kuid looduskaitse peab kindlustama, et kui maha raiutakse siis peab ka asemele istutama. Kuid enne, kui raiet üldse alustada saab, peab taotlema raie loa. Selle kõige tähtsamal kohal ongi
2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6. Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid. Rwandas on vähe maavaru. 7. http://www.maps.com/map.aspx?cid=8,76,118&pid=9461&nav=MS http://cache.virtualtourist.com/2173831-A_new-dawnLake_Kivu_Rwanda-Rwanda.jpg Maailma teatmeatlas, Tallinn, 458-459 lk, Eesti Entsuklopeediakirjastus 2000 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, 500-501, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 2007
Fosforiblanss põldudel hetkel negatiivne 2010 aastal importis Eesti väetisi kokku 55 miljoni EUR väärtuses. Uued töökohad Kaevandatud alade korrastamine Mõju maakattele Pealmaakaevandamisel tekitatakse uus maakate. Kamberkaevandamise alal maakate ei muutu. Mõju põhjaveele Sonda alal, Kunda jõe all ,sügavasse aluspõhja lõikunud vettpidavate setetega täitunud ürgorg. Oluliselt väiksem mõju. Kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat (müra, tolm, maavaru optimaalne kasutamine, kambrite täitmine. Kvaliteedi tõstmine rikastamise arendamine Ennekõike tuleb aga tõestada, et kaevandamise keskkonnamõju ei ületa talutavaid piire. Aitäh kuulamast!
Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed :
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel)
3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne) 4) Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus majandus, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse omatarbeks. 5) Kirjaoskus väga madal (~80% kirjaoskamatud). 6) Kõrge sündimus, aga ka suur suremus. 7) Maailma majaduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar ja muu abi saajatene. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja maavaru. 8) Rahutused, kõdusõjad, relvastatud riigipüürded. Riigid: Zimambwe, Mosambiik, Etioopia, Konga, Uganda, Afganistan, Jeemen, Nepal, Mongoolia, HAITI. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvahelised firmad on firmad, mis tegutsevad paljudes riikides. ERISTATAKSE: 1) Firma päritolumaa · Firma tekke piirkond, regitreerumiskord. · Siit tuleb firma algkapital. · Juhtkonnas firma päritolumaa inimesed. · Vahekord valitsusega hea.
Tegu on riigi rahvusliku rikkusega, mida saab kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. (Käärt 2011) MTÜ Tuhala Looduskeskus tegi ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Ühtlasi sooviks keskus ka sealse lubjakivimaardla aktiivtarbevarude ümberhindamist passiivvarudeks. Keskkonnaministeerium on algatanud keskkonnamõju hindamise Nõmmevälja, Nõmmküla, Tammiku ja Tagadi uuringualadel, et selgusele jõuda selles, kas maavaru tuleks ümber hinnata passiivseks . Samuti selgub seejärel kolme taotlevate karjääride koosmõju. (Lattu 2010) Seni on Nabala ettevõtted plaanitavate kaevanduste keskkonnamõjusid eraldi hinnanud. Karjääride võimaliku koosmõju teada saamiseks on keskkonnaministeeriumil aga plaanis juba aastal 2011 alustada mahuka geoloogilise uuringuga. Sellega määratakse piirkonnas oleva karsti levikuala, põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning nende seos nii Tuhala nõiakaevu kui
minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp. Kõikumine
minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp. Kõikumine
kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of Estonia", 1997 käsitleb Eesti geoloogiat ja meil leiduvaid maavaru. Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding "Geoloogia alused", 1987 käsitleb üldgeoloogiat. Anto Raukas "Eestimaa viimastel aastamiljonitel", 1988 kirjeldab Eestit jääajal ja jääajajärgsel ajal. Kivimid, mineraalid, kalliskivid: Kalle Suuroja "Kiviaabits Eesti kivimid", 2004 üldiselt veidi geoloogiast ja erinevate kivimite kirjeldused. Võib esineda vigu. Kalle Suuroja "Kiviaabits. Eesti mineraalid", 2007 mineraalide kirjeldused.
annaabi.ee 
