MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi
tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad.
tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad.
Mesopotaamia ja Iisraeli ning Moosese ja Hammurapi seaduste võrdlemine. Mesopotaamia ja Iisreal mõlemad asuvad Lähis-Idas, kus on mägine, kuid samas viljakas maaala. Mõlemad on killustatud maa ning linnriik. Mille poolest need riigid erinevad ja mille poolest sarnanevad? Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi, liiva ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Iisrealis aga leidus vaske ja mangaani. Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad. Iisreal oli põlluharimiseks soodus, sest vihma sadas piisavalt. Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi
Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne- Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. PILDID KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sahara_lilija.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/sahara.htm
tööstustoodang, 12,3% tarbekaubad ja 9,8% transpordivahendid.Olulisemad ekspordi sihtturud: Kanada (19,3%), Mehhiko (14,8%), Hiina (7,6%), Jaapan (4,1%) ning Ühendkuningriik (3,3%) Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.
Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Seinamaalingud ning reljeefid annavad tunnistust, et veel 5 000 aastat enne Kristust oli Sahara kõrb kaetud savanniga. Sahara kõrbe kliimadiagramm
Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse ränd karjakasvatusega.Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. joonis 10. oaas joonis 11. masaid (aafrika põliselanikud) Sahara äärealadel liigse karjatamise ja tuule tõttu toimub kõrbestumine, kõrb laieneb kuni 6 km aastas. joonis 12. kõrbestumine
· A-U territooriumidel elavate rahvaste enda enesemääramisõigus. · Luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis lahendaks rv tülisid. · Osmani impeeriumi aladel elavatele mitte türklastele enesemääramisõigus. · Balkani riikidele anda enesamääramisõigus ja rahvusvaheline garantii. 28. juuni 1919 allkirjastati Versailles´ rahu: Territoriaalsed klauslid: · Alcace-Lorraine Prantsusmaale. · Saarimaa (Luksemburi aladel), mis on maavaradelt väga rikas, läheb 15 aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla, mida kontrollib Prantsusmaa. · Kogu Reinimaa kuulutatakse demilitariseeritud alaks. Seal paikneb Saksamaa tööstuslik süda. · Schleswig läheb Taanile majanduslikult see piirkond Saksamaale oluline ei ole. · Sileesia läheb Poolale. · Poola koridor, millega Saksamaa jagatakse kaheks. Ida-Preisimaa jääb Saksamaast eraldatuks. · Danzig e. Dansk saab vaba linnastaatuse
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga
tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Maavarad: Saksamaa on maavaradelt, eriti kütustelt, üsna rikkas. Saksamaa idaosas leidub pruunsütt, idaosas aga kivisütt, Põhjamerel pumbatakse gaasi ja naftat. Suurim kaevanduspiirkond on Ruhri bassein läänes. Kliima: Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Kõige mõnusam aeg Saksamaal on juulis, kuna siis püsib temperatuur 16 kuni 20 °C piires. Saksamaa kliima on piirkonniti üsna sarnane. Alpides on üsna karmid talved ning vihmased ja pehmed suved. Keskmäestike vöönd on parasniiske
Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil aastakümneil peetud lausa kodusõdu politsei ja kokaiinikaupmeeste vahel. Kolumbia tööstus on nõrk, kuigi maavaradelt on riik rikas: siin leidub naftat, maagaasi, sütt ja mitmeid metallimaake ( ka kulda ja hõbedat ). Kuulus on ta aga eelkõige rikkalike smaragdide leiukohtade poolest. Kogu maailma smaragdidest on 90% pärit Kolumbiast. Päikese käes kuivatatud kokalehtedega kaubeldakse tänaval, sest paljud Lõuna- Ameerika rahvad on ajast aega kasutanud neid ergutus- ja uimastusvahendina. Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia õpik 2. Kooliatlas 3. ENE, köide 4
Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige põllumaade majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine kõrbekarjamaadel hävitab niigi kasina taimkatte ja liivad pääsevad liikuma. Taimkate taastub väga aeglaselt ja nii kannavad liivatormid lahtist liiva edasi, mattes enda alla üha uusi alasid
Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 1.1 Asend ja loodusolud Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr).
Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil aastakümneil peetud lausa kodusõdu politsei ja kokaiinikaupmeeste vahel. Kolumbia tööstus on nõrk, kuigi maavaradelt on riik rikas: siin leidub naftat, maagaasi, sütt ja mitmeid metallimaake ( ka kulda ja hõbedat ). Kuulus on ta aga eelkõige rikkalike smaragdide leiukohtade poolest. Kogu maailma smaragdidest on 90% pärit Kolumbiast. Päikese käes kuivatatud kokalehtedega kaubeldakse tänaval, sest paljud Lõuna- Ameerika rahvad on ajast aega kasutanud neid ergutus- ja uimastusvahendina. Ajalugu
Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas
Kirjandus oli seotud religiooniga: ülistuslaulud jumalatele, püramiidiraamatud, surnuteraamatud. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus“. Mesopotaamia Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik
puidutööstuse. Kuigi raadamise protsent on viimased 20 aastat olnud konstante, siis puidu kasutamine on drastiliselt suurenenud. Metsatööstuse suurenemine on kaasa toonud ka keerulise probleemi, mis saab alguse valitsuse vähesest toetusest põllumajandusele – paljud kardavad suuremat näljahäda, kuna valitsuse toega on palju kasulikum tegeleda metsatööstusega kui toidu kasvatamisega ning seetõttu põllumajandus järjest kahaneb, metsatööstus järjest suureneb. Kongo on maavaradelt üpriski rikas – kogu energia tootmise võimekus oleks 100,000 MW. Riigis on Lõuna-Aafrika suuruselt teised toornafta varud. Samuti on Kongo aladel palju kivisütt, saadakse ka maagaasi. Lisaks leidub Kongos uraani. Olenevalt energiavarust kasutatakse, kas peaaegu kõik ära riigis või eksporditakse peaaegu kõik. Kõige rohkem kasutatakse energia saamiseks puitu – 98.7%. Ka kogu maagaasi toodang kasutatakse ära riigi siseselt
Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjanduses kirjutati ülistuslaule jumalatele, püramiidiraamatuid ja surnuteraamatuid. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus”. 6. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Inimene, ühiskond ja kultuur. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal, kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Põllumajandus oli võimalik tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja. Iga sumerite linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal, kelle auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat. Umbes 2500 aastat eKr linnriigid hääbusid,