Türi Kolledzi keskkonna-aruanne 2011 1. Keskkonnapoliitika Õppe- ning teadustöö kõrge taseme saavutamiseks keskkonnateaduste erialal, soovib TÜ Türi Kolledz oma hoonete ning maavaldustel järgida ja edendada keskkonnasäästlikke põhimõtteid ning tehnoloogiaid, säilitada ning hoida loodusressursse ja vältida keskkonnareostust. TÜ Türi Kolledz järgib täielikult keskkonnaalaste õigusaktide ja ametlikult heakskiidetud tegevusjuhendite tava, ning teeb jätkuvalt jõupingutusi: Usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtete ja tavade edendamiseks; Suurendada personali, üliõpilaste ja kaaskodanike keskkonnaalaste kohustuste tundmist ja teadlikkust;
ähmast heli kuid mitte selget kõnet. - Hiljem katsetas Bell vee andurit (saatjat). - Nüüd oskas ta selget kõnet edasi saata elektri abil. - Bell keskendus elektromagnetilisele telefonile. - Ta ei kasutanud vee andurit avalikel esitlustel. - Peale telefoni leiutamist asutas Bell kompanii, et oma leiutist edasi arendada ja müüa. - Telefon sai sooja vastuvõtu osaliseks - Telefonid hakkasid kiiresti levima. Elupäevade lõpp - Bell suri 2. augustil 1922, oma maavaldustel tapvasse aneemiasse (kehvveresus), 75. aastaselt. - Ta maeti Beinn Breaghi mäe peale, vaatega järvele. Kokkuvõte - Alexander Graham Bell oli tark mees. - Leiutas telefoni, tänapäeval on see üks vajalikemaid asju. - Tegeles ka muude tähtsate asjadega. - Bell oli ka üsna loov inimene.
1.Millest oli tingitud ja kuidas avaldus linnaelu hääbumine varakeskajal Lääne- Euroopas? Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. 2.Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks (2 näidet/argumenti)? Maavaldustel töötasid talupojad, nende tööst sõltus sissetulek. Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja relvastuse hankimiseks, ning võimaldama pühenduda sõjalisetele harjutusetele. 4
Roomariik oli õigusriik.suurt tähelepanu pöörati protsessi korekts ,juurdlusepõhimõte oli et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetundejärgi,rangelt järgima seadusesätteid,roomlased vältisid karme karistusi,sel ajal tekkisid ka esile seadusetundjad-juristid. Enamik roomariigi elanikest olid talupojad,nende seas oli rentnike kui ka maaomanike. Ülemkohi rikkus põhines suurtel maavaldustel-latinfundiumid. Need olid üha enam isemajandavad suurmõisad,kõike toodeti jatarbiti ise. Olid ka kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,sageli lasti neid ka vabaks. Tradits rooma perekond oli
kaupmehed, käsitöölised ja alam- lihtrahvas. Nagu juba eespool öeldud, siis erinevalt mittelinlikust keskaegsest ühiskonnast ei valitsenud linnakodanike vahel feodaalsuhted. Linnakodanikud olid kõik ühtviisi kodanikud, kuigi, nagu öeldud, võib nende hulgas siiski eristada kolme eri ühiskondlikku kihti. Juba kodaniku institutsioon ise on keskaegses mittelinlikus ühiskonnas täiesti tundmatu nähtus, keskajale on iseloomulikud feodaalid oma vasallidega ja nende maavaldustel elavate inimestega. Ehk siis linnamüüri taga asendas kodaniku rolli alama roll, seega kui linnakodanik võis mingilgi määral tunda ennast linna kaasomanikuna, siis feodaalisanda alamal sellist ambitsiooni kindlasti olla ei saanud. Kodakondsus oli eksisteerinud ka antiikaegsetes linnades, kuid Euroopas taasavastati see institutsioon laiemas ühiskondlikus plaanis alles revolutsioonilisel Prantsusmaal 18. sajandi lõpus.
Nad olid Vana-Rooma ainukesed naissoost preestrid. patroon ja klient - Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. talupoegade laostumine- Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Elanike hulgas moodustasid enamuse talupojadning ka ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel. Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Paljud talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma ja siirduma linna paremat elu otsima Hannibal, rahvakoosolek- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorga Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus.
) Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused. Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik) kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida ainult maavalduste laialijagamisega, kiriku autoriteet põhines aga just nendel samadel maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karl martelli tähtsus seisneski selles, et ta suutis peatad islami leviku frangi riiki. 1. Pippin Lühike 741-768 * Kindlakäeline ja ettenägelik Frangi riigi valitseja. TEGEVUS:
sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;) Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid
Asehaldur kaitses linna välisvaenlaste eest, kogus makse, hoidis ära vastuhakud , täitis ülemkohtuniku ülesannet . Kasutasid oma ametit ära isiklikuks rikastumiseks . Pressisid raha välja, võtsid altkäemaksu jne . 23.6 Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal . Rooma ühiskond oli põhiliselt põllumajanduslik .Rahvast moodustas enamuse talupojad ja rikkused seisnesid suutel maavaldustel . Käsitöö oli arenenud Lõuna-Itaalias ja Etruurias . Vallutuste tagajärjel tõusis Rooma poliitiline tähtsus ja rahvaarvu tõusmisel suurenes kaubanduse tähtsus . Vabariigi lõpus veeti toiduaineid , käsitöötooteid ja luksuskaupu peaaegu kõigisse Vahemeremaadesse . Vallutussõjad täid kaasa aga senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise , sõjasaak ja maksus provintsidelt rikastasid aga
Nad tõotasid vastastikku üksteist toetada/aidata. Patroon andis kliendile maad ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedes ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi. Rahvakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon seda soovis. Patrooni ja kliendi omavaheline suhe oli väga tähtis sageli olid patroonid võimsad just tänu oma arvukatele klientidele. 5) Enamik Rooma elanikest olid talupojad. Ülemkihi rikkus põhineski peamiselt suurtel maavaldustel. Patriitsid ja plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Senatisse ja riigiametitesse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, avalikkuse ees tuntud ning kogemuste poliitilises elus , ühe sõnaga kitsas perekondade ring ehk nobiliteet. 6) Daakia ( tänapäeva Rumeenia), Mesopotaamia. Vahemere ümbritevad maad
joonestamine) rajaja. Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt). AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS (1827-1900) inglane, kindral-major, kes oli relvafanaatik (ta kogus/kollektsioneeris püsse, et selgeks teha püsside ajalugu). Püsside kõrval huvitus ka teistest relvadest ning ka need kogud kasvasid võimsateks - seejärel hakkas vanu rõivaid, muusikariistu, kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44
sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;) Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused-latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse
Tõusid esile mitmed kuulsad juristid ja kujunesid erinevad õigusteaduslikud koolkonnad. Elukutseliste õigusteadlaste süstemaatilise töö tulemusena moodustus terviklik seadustekogum ja kujunes selge juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Roomlased panid seega aluse tänapäevasele õigusteadusele. Ühiskonna üldlaad Enamus Rooma riigi elanikest asus maal ja elatus talupoegadena põllumajandusest. Ka ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel. Samas oli Rooma impeeriumis kõrgelt arenenud linnaelu. Rooma impeerium oli välja kasvanud linnriigist ja neilgi aladel, mille üle roomlased valitsesid, oli linnaelu tavapärane nähtus. Seal, kus enne roomlaste vallutust linnu polnud, soodustasid roomlased ise nende tekkimist. Linnad olid rooma impeeriumis nii majanduslikud, kultuurilised kui ka poliitilised keskused. Suur osa rikkaid inimesi, sealhulgas ka suurmaaomanikke, elas linnades ja linnu valitsevad nõukogud ning
annaabi.ee 
