Pealkirja ette jäetakse üldiselt natuke suurem vahe kui pealkirja järele (järel on tavaline lõiguvahe suurus). - Esimese astme pealkiri algab uuelt lehelt, st vahetult selle ees mingit vahet ei ole. - Teise ees võiks olla umbes kahe lõiguvahe suurune vahe. - Kolmanda astme pealkirja (ja järgmiste) ees on tavaline lõiguvahe (või mõne punkti võrra suurem). - Pealkirjale eelnev vahe tuleks pealkirja vormingus kohe ära määrata nii, et see auto- maatselt kõigil järgmistel sama astme pealkirjadel sama tuleks. Sisukord - Sisukorras näidatakse pealkirju kuni kolmanda astmeni. - Sisukorras on iga järgneva madalama astme pealkiri taandega (vt käesoleva doku- mendi sisukorda) - Ära unusta tööd lõpetades sisukorda tervikuna ja/või lehekülgi uuendada. 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal 2.3.1 Joonised ja tabelid Joonistel on reeglina allkirjad ja tabelitel pealkirjad.
jahutussüsteemi, mis auto- puhastus- või hooldustööde See tähendab suuremat võimsust, paremat pöördemomenti madalatel mootoripööretel, maatselt reguleerib ventilaatori lihtsustamiseks lahtikäiv. väiksemat kütusekulu ning tõhusamat tööd suurematel kõrgustel. kiiruseid, et säilitada optimaalset töötemperatuuri. EGR: Jahutatud heitgaaside taasringlus EGR alandab maksimaalseid põlemistemperatuure ja vähendab lämmastikoksiide (NOx),
Lihtsaim viis käsu `TEXTSCR käivitamiseks on vajutada klahvile F2. Leidub käske (näiteks LIST, `STATUS jt.), mille puhul tekstiekraan avatakse automaatselt. Kui soovitakse tekstiekraani varjata (st. graafilist ekraani taastada), siis võib käivitada käsu `GRAPHSCR. Lihtsam on aga vajutada klahvile F2 või siis teha hiireklõps kusagil mujal paketi AutoCAD piirkonnas (ka käsureal või ikoonidel). Leidub siingi käske, mille täitmine toob graafilise ekraani auto- maatselt ette (`ZOOM, `PAN jne.). 5. Joonestamiskäsud Joonestamiskäske on sobiv käivitada rippmenüü Draw valikutest või ikoonilatilt Draw. Kõige tüüpilisem jooniseelement on nähtavasti sirglõik, milledest saab moodustada katke- matu murdjoone. Viimase joonestamiseks tuleb käivitada käsk LINE. Sellise murdjoone iga sirgjooneline lüli on iseseisev jooniseelement ja murdjoon ise on alati null-laiusega. Käsu
Automaattekste saab lisada nn parandami- sena automaatkorrektuuri võimaluse näol. Nt fraas 'EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR' vormindatud teksti saab auto- maatselt sisestada lühendiga EEK. Selleks märgistada antud fraas ja valida (vt Fail (Office nupp)Suvandid (Options) Õigekeelsuskontroll (Proofing) Auto- maatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect
Padrunkaitse H-2 on lahtivõetav portselanist kaitsmepadrun mis on täidetud kvartsliivaga. Kaitsmel on vahetatav kalibreeritud vasklint- sular. Läbipõlenud sulari asendamisel tuleb vahetada ka kvartsliiv. Kaitselülititeks nimetatakse madalpingelüliteid, mis lülitatakse sisse käsitsi või käsiajamiga (vahel ka elektromagneti või elektrimootor- ajamiga ). Väljalülitamine toimub käsitsi (näiteks distantselt) või auto- maatselt. Kaitselülitil on erimehhanism (vabasti) automaatseks välja lüli- tamiseks liigkoormuse, lühise või pinge kadumise korral. Kaitselüliteid kasutatakse väikese lülitussagedusega seadmete lülitamiseks. Näiteks kaitselüliti A-50 on ette nähtud nimivoolule kuni 50 amprit. Lüliti tüübitähis sisaldab andmeid pooluste arvu (2 või 3) ja kasutatavate vabastite kohta. (Melektromagnetiline vabasti, Telektrotermiline bime- tallvabasti, H-minimaalpingevabasti, D-distantsvabasti
kuidas ja millises järjestuses tehakse laotoiminguid. Nii saab siduda hoiustamisel tooteartikleid erinevate hoiustamissüsteemidega ja määrata toodete hoiustamist kindlatel või eelistatud hoiukohtadel. Et tagada eri aegadel lattu saabunud tootepartiide väljastamine soovitud järjekorras, on võimalik laojuhtimise moodulis siduda erine- vad toodete partiid väljastamiseks FIFO, LIFO või FEFO liikumispõhimõttega, arvestada auto- maatselt toodete aegumis- või ,,parim enne" tähtaegu ning väljastada neid aegumise järjestuses. Suurte võimalustega laotarkvarad lubavad määrata prioriteete komplekteerimisel, pak- kimisel ja väljastamisel etteantud reeglite alusel. Kogu kaupade väljastamise protsessi võib ehita- da üles ,,tagurpidi", olenevalt näiteks jaotusvedude graafikust ja laadimisaegadest jaotusautodele.
mis trossi kaudu on ühendatud sidurilingiga roolikangil. Lingile vajutamisel pöördub tigu, liigub keermes vasa- kule ja surub kuuli kaudu lahutusvardale. Viimane lükkab tõukun kaudu siduri kaant väljapoole ja vabastab kettad survest -- sidur lahutub. Mootorrataste «Jawa», M2K-JO3 ja M^K-113 siduri lahu- tusmehhanism on blokeeritud käiguvahetusmehhanismiga. Blokeerseadis lahutab siduri käikude vahetamisel auto- 122 maatselt. Käsitsi juhitakse sidurit siis vaid kohaltvõtul ja pidurdamisel. 123 .Blokeerseadise põhiosa on kaldpindadega nukkhoob 9, mis on kinnitatud käigupedaali võllile 10 (joon. 69). Võlli pöördumisel (käiguvahetamisel) liigutab nukkhoob lahu- tushooba 6; viimast saab liigutada ka sidurilingi abil käi- tatava vahehoovaga 7. Kahekettalist kuivsidurlt käsutatakse mootorratastel «Uraal», «Dnepr» ja K-750
Riiuli otstes süvistatakse põrandasse püsimag- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR netid, mis annavad tõstukile teada kohad, kus algab ja kus lõpeb riiul. Tõstuki jõudmisel riiulirea lõppu aktiveerivad põrandasse süvistatud püsimagnetid tõstuki sensori ja tõstuk pidurdatakse auto- maatselt. Juht sõidab riiulikoridorist välja mõõduka kiirusega. Küsimused 1. Milliseid erinevaid modiikatsioone toodetakse madalkomplekteerimistõstukist? 2. Millistes ladudes kasutatakse peamiselt madalkomplekteerimistõstukeid? 3
annaabi.ee 
